Aina rohkem räägitakse kliimamuutustega kaasnevatest ohtudest. Kliimamuutused toovad kaasa tigedad kuumalained, põuad, üleujutused, tihedad tormid ja tõusva merevee. Kliimamuutuste üks põhjustajatest on inimese hoogne tegevus Maal – põhiliselt fossiilkütuste põletamine, metsade hävitamine ja intensiivne loomakasvatus. 

Nende tegevuste saadusi kasutame me aga oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole võimalik neid tegevusi lihtsalt ära lõpetada. Samas on igaühel meist vaba valik teha oma elus väikesi muudatusi kliimasõbralikuma käitumise suunas.

Alustada võib näiteks toidust. Lühidalt on kliimasõbralik toit kohalik, keskkonnasõbralikult toodetud (mahe) ja võimalikult taimne. Kliimasõbraliku toidu suunas saab liikuda väikeste sammude kaupa, tehes targemaid valikuid.

Soovitused kust saada kliimasõbralikku toitu:

• Eelista kohalikku toitu ja võimalikult vähe vahendajaid. Transpordiks kulub kõige vähem energiat, kui toit tuleb kodu lähedalt.
• Kasvata enda aknalaual, rõdul või aias köögivilju ja maitsetaimi. 
• Linnas elades otsi üles oma kogukonna aed, kus saab samuti ise köögivilju kasvatada.
• Käi turul ja talukaupa müüvates poodides.
• Poes käies jälgi, kuidas on pood oma külmletid üles seadnud. Ilma usteta letid raiskavad väga palju energiat. Anna poele tagasisidet ja soovita ustega lette.
• Planeeri poodi minnes, mida vajad. Sellega vähendad spontaanseid oste ja toiduülejääke ning säästad ka raha.
• Mõtle juba suvel oma talvise toidulaua peale. Tee hooajalisi hoidiseid ja pane värsket toitu sügavkülma (nii säilivad kõige paremini ka paljud toitained). Selliselt ette valmistudes ei pea sa talvel ostma nii palju imporditud köögivilju ja saad süüa tervislikku, mitmekülgset ja puhast toitu aastaringi.

Milliseid toiduaineid eelistada?

Loomse toidu tootmiseks kulutatakse palju rohkem energiat ja ressursse. Kliimasõbralik toit ei pea ilmtingimata olema 100 protsenti vegan, küll aga tasub loomsete toiduainete tarbimist vähendada ja mõelda, millist liha tarbida.

Maailma kariloomakasvatus emiteerib rohkem kasvuhoonegaase, kui autod, lennukid, rongid ja laevad kokku. 30 protsenti kogu maismaast ning 70 protsenti põllumaast on kasutusel põllumajandusloomade kasvatamiseks kas karjamaana või sööda tootmiseks.

See ei tähenda, et peaksime päriselt loomakasvatusest loobuma, sest keskkonnasõbralikult ja mõõdukalt tegutsedes on sel ka positiivne mõju koosluste avatuna hoidmisel ja ressursside kasutusel. Näiteks Eestis sõltuvad rannaniidud, luhaniidud, loopealsed ja sealsed erilised liigid just karjatamisest ja heina niitmisest. 

Kui kasvataja ei aja taga intensiivset toodangut ja loomad söövad looduslikku heina, siis saame toidu tootmiseks kasutada väheviljakaid maid, mis taimekasvatuseks ei sobi, või loodusliku rohumaana väärtuslikke alasid. 

Terav probleem tekib siis, kui intensiivse tootmise eesmärgil kasutatakse keskkonnakahjulikult ja ressursimahukalt toodetud sööta, näiteks intensiiv-põllumajandusega toodetud GMO soja või mais. Maailma teraviljatoodangust umbes 40 protsenti läheb loomasöödaks. Tihti tuleb sööt hoopis arengumaadest, kus keskkonnanõuded on olematud ja põllumajanduse laiendamiseks hävitatakse vihmametsi, mille hoidmine on kliimamuutuste seisukohast äärmiselt oluline.  

• Vähenda liha ja piimatoodete tarbimist. Mitmete riikide ametlikud toitumisjuhised loevad taimetoitu täiesti tervislikuks alternatiiviks. Tee alustuseks nädalas mõned taimetoidupäevad. Vaheta retseptis pool lihakogust välja läätsede või ubade vastu, suure lihatüki küpsetamise asemel tee hoopis mõni lihakaste või pajaroog, kus lihakogus on väiksem. 
• Kui sööd liha, siis kõige kindlam ja keskkonnasõbralikum on osta mahedalt toodetud liha ja piimatooteid. Kui see ei ole võimalik, eelista Eestis kasvatatud loomi. Ka loomasööt peaks olema keskkonnasõbralik. Mahetootjad peavad kasutama mahesööta, kuid tavatootjatel ei ole kohustust pakendil märkida, kust nende sööt tuleb. Seda tasub uurida otse tootjatelt.
• Eelista kala, kana või metslooma liha.  Metaani, mis on mitu korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2, tekitavad eelkõige mäletsejad – veised ja lambad. 
• Veise ja lambaliha söömine tekitab küll rohkem metaani, kuid Eestis võib nende kasvatamine tuua kaasa positiivse mõju pärandkoosluste hooldamise näol. Tarbi punast liha mõõdukalt ja tea, kus ja kuidas loomad kasvanud on. 

Soovitused: kuidas kliimasõbralikult toitu valmistada

Toidu valmistamisel mõtle energia kokkuhoiule.

• Toidu keetmisel, praadimisel või küpsetamisel keera ahi välja juba enne, kui toit päris valmis saanud on. Kuumus on siis veel piisav, et toit selle mõjul valmis saaks.
• Optimeeri ahju kasutamist. Lülita ahi sisse vaid veidi enne kasutamist (mitte liiga varakult). Küpseta mitut toitu samal ajal või üksteise järel. 
  Tõsta potikaant, ava ahjuust või külmkapiust võimalikult vähe.
• Pane sügavkülmast võetud toit sulama külmikusse. Sellega kulub külmkapi töös hoidmiseks ja hiljem toidu küpsetamiseks vähem energiat.
  Leia poti suurusele vastav pliidiraud. Liiga suurt pliidirauda kasutades läheb soojus külgedelt kaduma.
• Kasuta võimalikult madalat temperatuuri.  Vee keetmisel aurustub vesi väga kuuma rauaga keetes lihtsalt kiiremini või läheb energia poti külgedelt õhku kaduma. See ei aita toitu kiiremini valmistada. Paljude toitude puhul ongi pigem hea kasutada madalat temperatuuri (nt hautamine).
• Hoia oma köögimasinad puhtana, niimoodi on energiaülekanne efektiivsem (nt sulata jäätunud külmkapp, puhasta ahi).
• Valmista toitu suuremates kogustes, siis kulub järgmise toidukorra tegemiseks ainult toidu soojendamiseks vaja minev energia.
• Ära pane sooja toitu külmkappi, lase sel enne toas maha jahtuda. Niimoodi ei pea külmkapp kulutama lisaenergiat jahutamiseks ja tuba saab ka veidi soojemaks.
• Vett keetes kasuta potil kaant või keeda veekeetjaga.

Lisalugemist kliimamuutuse kohta saab lugeda veebilehelt www.kliimamuutused.ee.