Kaugelt toodud toit võib olla kohati kliimasõbralikum kui lähikaup
Kõigest, mis me teeme jääb kuhugi jälg — süsinikujalajälg. Kuid selle jälje välja arvutamine ei ole sugugi nii lihtne ega arvutustulemus nii intuitiivne, kui esialgu võib arvata.
Ameerika teadlaste uurimusest nähtub, et toiduaineid suhteliselt lähedalt hankides võime keskkonda sõtkuda sügavamagi jälje, kui neid kauge maa tagant transportides.
Eric Bell ja Arpad Horvath Berkeley California Ülikoolist arvutasid välja, kui palju kasvuhoonegaase satub atmosfääri, kui apelsine istandusest poodi vedada.
Uuring hõlmas selliseid apelsinikasvatuse piirkondi nagu California, Florida, Mehhiko ja Tšiili, ja sihtturge nagu New York, Los Angeles, Chicago ja Atlanta.
Selgus, et apelsiniveo pikkuse kõrval on väga tähtis ka veo viis.
Asi on selles, et kaugema maa taha veetakse apelsine tihtilugu merekonteinerites ja raudteevagunites, kuhu neid mahub märksa suuremas koguses kui autokasti, mis on enamasti kasutusel lühemate vedude korral. Suuremat apelsinikoormat vedades tuleb aga kütusekulu ühe apelsini kohta väiksem.
Neil apelsinidel näiteks, mida veetakse Mehhikost veoautoga New Yorki, on kuus korda suurem süsinikujalajälg kui neil, mis saabuvad New Yorki Tšiilist laevaga, kuigi teekond New Yorki on Tšiilist üle kahe korra pikem kui Mehhikost.
Bell ja Horvath kirjutavad oma arvutustest ja nende tulemustest ajakirjas Environmental Research Letters.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa