Tegelikult ei ole geenmuundatud organismid (GMO) niivõrd erinevad traditsioonilistest sordiaretusega saadud taimedest. Ühel juhul on geene muudetud pikaajalise inimese poolse valiku ehk sordiaretuse käigus, teisel puhul on geene muudetud laboris. Vahe on ajas – ühesugust geenimuutust saab tekitada nii aretamise kui ka geenitehnoloogia abil. Aretamiseks kulub aastaid, sageli isegi aastakümneid, kaasaegne geenitehnoloogia võimaldab aga samu muutusi tekitada loetud kuudega.

Tundub ju lihtne: kui soovin transpordile vastupidavat “purunematut” tomatit, siis tuleb väga lihtsustatult öeldes “sisestada või aktiveerida purunematu tomati geenid”. Olukord on aga keerulisem olukorras, kus geeni ja tunnuse (nt vastupidavus transpordile) vahelist seost ei teata. Igapäevastes toidutaimedes on tuhandeid geene, mille funktsiooni ei teata, samas võimaldavad geenitehnoloogilised meetodid koostada ulatuslikke geenipankasid ja andmebaase.

Täpselt sellel teemal möödunud nädalal Tartus rahvusvahelisel konverentsil osalenud teadlased arutasidki: kuidas olemasolevast massilisest geeniinfost see praktiline teadmine (nt kas uuritav geen muudab tomati kandiliseks, punaseks, vesiseks või lihavaks) kätte saada. Selline puudulik teave mõjutab mitmete tulevikuprobleemide lahendamist, näiteks kasvava inimkonna varustamist toidu, energia ja taimset päritolu väärtuslike kemikaalidega.

„Enamasti ei ole taime genoomijärjestuse põhjal võimalik ennustada tema fenotüüpi – välimust, stressitaluvust, kasvukiirust, produktsiooni ja teisi tunnuseid. Puudulik teave genotüübi ja fenotüübi seostest mõjutab tulevikuprobleemide lahendamist, näiteks kasvava inimkonna varustamist toidu, energia ja taimset päritolu väärtuslike kemikaalidega,“ räägib Tartu ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist. „Taimede ulatuslikuks ja täpseks fenotüpiseerimiseks (geenide ja taime omaduste vaheliste seoste leidmine – toim.) on vajalik robotiseeritud tehnoloogiamahukate platvormide rajamine ja oluline on siinjuures see, et EL-ist on kujunenud antud tehnoloogiate väljatöötamise alal globaalne liider,“ lisab ta.

Robotkasvuhoones või -põllul toimub kasvava taime pidev jälgimine. Tihti tähendab see kasvuhoone puhul isegi seda, et taimed liiguvad potiga mööda linti, kus neid teatava regulaarsusega kaalutakse, kastetakse (spetsiaalse toitaineseguga), pildistatakse ja monitooritakse. Põllul teevad sama tööd droonid või maapealsed robotmehhanismid, mis teatava regulaarsusega sensoritega põllust üle käivad.

Toiduga kindlustatus on globaalne prioriteet

Kliimamuutuste ja kasvava rahvastiku tõttu on oluline suurendada taimede tootlikkust jätkusuutlikul ja keskkonda säästval viisil. Meie toidutaimedel seisab ees ka väljakutse saada hakkama pidevalt muutuvate ilmastikutingimustega. Veepuudus Maa osades piirkondades ja teised globaalsed muutused (Eesti aladel ennustatakse sademete hulga kasvu – mistõttu tänavu sügise tümad põllud ja hävinud saagist võib saada meie tuleviku iga-aastane reaalsus) on taimeteadlastele pannud peale senisest tugevama surve uute ja muutunud tingimustega kohaneda suutvate taimesortide loomiseks. Nimetagem seda toiduga kindlustatuseks (ingl k food security) ehk toidu saamisega seotud riskide hajutamiseks selliselt, et igaühel oleks ligipääs tervislikule ja piisavalt hulgale toiduainetele.

53 protsenti äravisatavast toidust jõuab prügikasti kodumajapidamistes. Autor: ERR

Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai rõhutas selles kontekstis säästva arengu eesmärke ning tõi välja, et aastaks 2050 suureneb toidu tarbimine  69% (hinnanguline rahvastiku arv on siis 9 miljardit inimest). Rahvastiku toitmiseks on vajalikud mitmed muutused, sealhulgas palju mainitud lihasöömise piiramine ning säästliku arengu põhimõtete rakendamine põllumajanduses. Euroopa Komisjon tutvustab 11. detsembril Euroopa Liidu nõukogus oma visiooni rahvastiku toitmiseks tulevikus.

Tartu ülikooli teadlased on Järvselja metsades viimased 10 aastat tegelenud Eesti alade jaoks tõenäoliste kliimastsenaariumite (muutlikud olud ja palju sademeid) testimisega. Selgunud on, et üheks suurimaks väljakutseks on liigvee tulemusena mullastikus toimunud mikroelustiku muutused, mis mõjutavad nii avamaal kasvavaid põllutaimesid kui ka meie metsi. Seega tasub meeles pidada, et lisaks inimese poolt arendatavatele toidutaime sortidele mõjutab inimkonna tulevast heaolu ka loodusliku keskkonna ja ökosüsteemide tervis.