Teadlased koguvad allkirju Euroopa Kohtu GMO-otsuse vastu ({{commentsTotal}})

CRISPR meetod teeb organismi genoomis muudatuse, mis ei erine sellest, kuidas muudatus toimuks looduses.
CRISPR meetod teeb organismi genoomis muudatuse, mis ei erine sellest, kuidas muudatus toimuks looduses. Autor/allikas: National Human Genome Research Institute/Flickr/Creative Commons

Kolme kuu eest võttis Euroopa Kohus vastu otsuse, millega määratleb geenide toimetamise meetodiga ehk CRISPR-iga täppisaretatud taimed geneetiliselt muundatud organismideks ehk GMO-deks. See, CRISPR-metoodika kohta tehtud otsus mõjutab uuringute rahastamist, ajab teadlased protestima ja otsuse ülevaatamist nõudma.

85 taime- ja loodusteadlaste uurimisrühma üle Euroopa on kirjutanud alla ühisavaldusele, milles sedastavad, et Euroopa Kohtu 25. juuli otsus kahjustab nii teadust, majandust kui ühiskonda.

GMO vs täppisaretus – mis on mis ja miks?

Teeme alustuseks selgeks, mis on GMO ja mis CRISPR (seda hääldatakse krisper). Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna vanemteadur Evelin Loit selgitab seda nii, et geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kelle pärilikkusainet ehk DNAd on muudetud viisil, mis enamasti looduses ei juhtu.

Näiteks, kui võtame ühe "Tõe ja õiguse" raamatu ja soovime selles teha ühe muutuse: 100. leheküljel peab esimene täht olema "a", aga praegu on "t". Klassikalise geenitehnoloogia meetodiga tuleb kogu peatükk ümber kirjutada koos soovitud tähemuutusega, tuleb lisada veel paar väikest peatükki, mis kirjeldavad, kuidas ja millal muudetud peatükki lugeda ja siis kogu komplekt lisatakse raamatusse. See, millisele leheküljele peatükk lisatakse, on juhuslik. Ehk siis muudetud peatükk võib olla hoopis leheküljel 45 aga võib olla ka 202. Leheküljel, mitte enam algse 100. lehekülje juures.

CRISPR-i ehk täppisaretusega võetakse ette "raamatu" elektrooniline fail, otsitakse üles kirjaveaga koht ja asendatakse näidise järgi ainult üks täht. Meetod võimaldab ka n-ö uue peatüki lisamist, aga ka sel puhul saab täpselt määrata, millise lehekülje juurde see läheb.

Täppisaretuse puhul on olemas võimalus, et selline muutus võib looduses tekkida ka ise. Ja seetõttu, võttes aluseks kehtiva GMO regulatsiooni, oleks võimalik täppisaretusega saadud sorte klassifitseerida ka mitte-GMO-ks.

Tartu Ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist rõhutab, et mutatsioonid toimuvad looduses, nii inimestes, loomades kui ka taimedes kogu aeg. "Need mutatsioonid, mis osutuvad kasulikuks, nende mutatsioonidega organismid jäävad püsima," sedastab Kollist.

15 000 aasta jooksul, mil inimene on taimi kultiveerinud, on ta sordiaretuse mõistes välja valinud just need mutatsioonid, mis on põllumajanduslikus mõttes kasutoovad. "CRISPR-i meetodiga saab teha täpselt seda sama mutatsiooni, mis looduses tekib, kuid saab tekitada täpselt selles kohas, kus on vaja," kirjeldab Kollist. Sisuliselt tähendab see ka seda, et pole võimalik ka kontrollida, kas põllu peal kasvavas taimes on mingi mutatsioon tekkinud CRISPR-i abil või on see tekkinud looduslikult.

Teadlased soovivad otsuse ülevaatamist

Kuigi teadaolevalt ei kasuta CRISPR-i meetodit taimebioloogias Eestis ükski teadlane, siis vähendab see Evelin Loidi hinnangul kindlasti pikas perspektiivis valikuid, milliseid uuringuid Eesti teadlased teevad. Loit usub, et juba käimasolevate teadusprojektide raha Eestis ei vähendata, küll aga võib olla vähenenud erakapitalil põhinev teadustöö.

Hannes Kollist toob välja, et see otsus  mõjutab siiski otseselt ka tema uurimisrühma plaane. Hiljaaegu kajastas ERR Kollisti uuringuid, mille jätkuks oli plaanis kasutada võimalusel CRISPR-i meetodit, et aretada põuale vastupidavamaid tomatitaimi.

Laborikatsete puhul pole probleemi. "Kuid kui me tahame viia katsed kasvuhoonesse, siis peaksime läbima kogu GMO-dega seotud regulatsiooni ja ilmselt ei oleks see enam reaalne," selgitas Kollist.

Teadlased rõhutavad oma avalduses, et Euroopa Kohus läks mööda tänavu jaanuaris antud Euroopa Kohtu kohtujuristi hinnangust, milles oli vastupidine soovitus: käsitleda CRISPR-iga muudetud organisme GMO-dest lahus, teisisõnu klassikaliselt aretatud taimedena. Juriidiline erinevus tähendab, et kohtuotsuse kohaselt kehtivad aretatavatele taimedele EL-i ranged piirangud.

Ühtlasi vähendab see teadusrühmade motivatsiooni teha taimede täppisaretust, et saada näiteks põuakindlamaid või suurema saagikusega taimesorte ja selle kaudu katta maailma üha suurenevat toiduvajadust.

Kui EL käsitleb CRISPR-it geenmuundamisena, tähendab see ühtlasi, et taimearetusega tegelevad asutused vähendavad nende uuringute osakaalu, sest põlluviljeluse eesmärgil pole neid uuringuid siis mõtet teha. "Tehti otsus, mis peaks kontrollima midagi, mida tegelikult kontrollida ei saa," ütleb Kollist.

Piiramisaiad ja rahastuse kadumine

Mõju ulatub Euroopast kaugemalegi. Konkreetne näide, mida see kohtuotsus on praeguseks mõjutanud, puudutab Brasiilias tegutsevat taimearetusettevõtet Tropical Melhoramento & Genética, kus aretatakse sojaoa sorte. Kuid nüüd tuleb muuta täppisaretusega tehtud sordiaretust ja vaadata üle käimasolevate uuringute otstarbekus, kuna see ei sobi enam Euroopa turule. Evelin Loidi sõnul ongi probleem suurim ehk neis riikides, mille eksporditurg on Euroopa.

Samas on näiteks erinevas olukorras Belgias täppisaretusega tegelev VIB–Ugent taimede süsteemibioloogia keskus. Neile sundisid kohalikud võimud ettevaatusabinõuna peale piiramisaiad katselappidele ning nõudsid lisadokumentatsiooni, ehkki katsetaimi oli seal kasvatatud juba aasta aega.

Teine Belgia idufirma oli asumas täppisaretama Aafrika turu jaoks haiguskindlaid banaane, kuid Euroopa Kohtu otsuse järel kaotas rahastuse. Kuid nende uuringute tulemusena valmivate sortide ekspordimaal ei ole rangeid EL-i piiranguid.

"Kõige lihtsam oleks neil kolida enda laboriga Euroopast ära ja sama teemat edasi arendada. Samal ajal näiteks USA, Austraalia ja Argentiina on võtnud suuna dereguleerimise suunas, kui muutus DNA-s on väike. Ja nende aretajad töötavad hoogsalt," selgitas Loit.

Hannes Kollist toob välja, et Euroopa Kohtu otsus on ennekõike kahjulik Euroopale, sest nagu mainitud, käsitletakse mujal CRISPR-i meetodil saadud taimi kui tavaaretusel saadud taimedena ja neile GM-taimedega seotud regeulatsioone ei rakendata. Sisuliselt tähendab see, et Euroopa riikide teadlased hakkavad aretama sorte muu maailma toidulaudade jaoks.

Kui kohtuotsus olnuks teistsugune...

"Teistsugune otsus oleks hoogustanud sordiaretust ja tõuaretust Euroopas ja see oleks andnud uusi võimalusi põllumajandusele," arutleb Loit. Eriti vajavad põllumehed uusi sorte Põhjamaades, sh Eestis, kuna meie turg on väike ja geograafiline asukoht ei meelita suuri aretusfirmasid meie vajadustega tegelema.

"Samas on omaette küsimus ühiskonna arvamus," märgib Loit. "Isegi kui juristid teevad otsuse, siis oma põhiolemuselt on täppisaretus siiski moodne tehnoloogia ja tehtud inimese plaani järgi. Tavaaretus on ka inimese plaani järgi, aga seal on juhuslikkuse protsent oluliselt suurem."

Ehkki Euroopa Kohtu otsust peab Hannes Kollist rumalaks ja eluvõõraks, siis tunnustab ta Eesti ministeeriumiametnike arukust ja mõistlikkust.

Eesti eesistumise ajal korraldas Leedu volinik Vytenis Povilas Andriukaitis Brüsselis kõrgetasemelise kohtumise, et arutada CRISPR-i meetodiga seonduvat. Nii Leedu volinik kui Eesti maaeluminister Tarmo Tamm olid seisukohal, et selles küsimuses tuleks usaldada teadlasi ning ärgem loobugem tehnoloogiast, millest võib tõusta kasu. Kuid kohal olid ka huvigruppe esindavad MTÜd ja muud eestkõnelejaorganisatsioonid, kes veensid poliitikakujundajaid vastupidises. Ja nagu Euroopa Kohtu otsusest nähtub, saavutasid oma eesmärgi.

Hannes Kollist kirjutas enda kui teadlase vaatepunktist sel teemal ka Euroopa Parlamendi väljaandes artikli.

Sel suvel, vahetult pärast kohtuotsust, võttis sõna maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, kes märkis, et see otsus piirab Euroopa konkurentsivõimet ehk osutas sellele, millele nüüd erinevate riikide teadlased allkirju koguvad.

Ühisavaldusega nõuavad teadlased, et kohtuotsus vaadataks üle ning määratletaks CRISPR tehnoloogiaga muudetud taimed tavalise sordiaretuse regulatsiooni alla kuuluvateks. Vastasel juhul hakkab Euroopa Kohtu otsus pidurdama nii teaduse arengut kui ka teadlaste võimalusi luua taimesorte, mida on vaja, et täita maailma rahvastiku üha kasvavat toiduvajadust.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: