Nad muutsid tubakataime geene, mispeale fotosüntees läks palju tõhusamaks. Fotosünteesis kasutavad taimed päikeseenergiat, et teha veest ja süsihappegaasist süsivesikuid. Üsna tihti, umbes viiendikul juhtudest tuleb aga ette, et süsihappegaasi molekuli asemel satub fotosünteesi masinavärki lähteaineks hoopis hapniku molekul.

See ei ole hea, sest fotosünteesi masinavärgis tekib hapniku toimel mürgist ainet, millest tuleb lahti saada. Taim saabki sellest lahti, kuid kulutab selleks rohkesti väärtuslikku energiat ja molekulaarseid resursse, mis lõppkokkuvõttes vähendab tublisti fotosünteesi tõhusust.

Paul South Illinois' Ülikoolist ja ta kolleegid muundasid nüüd tubakataime geene selliselt, et mürgisest ainest lahti saamise reaktsiooniahel läks tunduvalt lihtsamaks ja lühemaks. Fotosüntees läks seepeale palju tõhusamaks ja taim kasvaski 40 protsenti suuremaks. Tulemustest kirjutavad nad ajakirjas Science.

On oodata, et geenimuundus töötab ka teistel taimedel peale tubaka. Kui nii, siis on võimalik maailma põllutaimede saagikust märgatavalt suurendada ja maailma inimesi paremini toita. Uute sortide väljatöötamiseks ja neile kasvatamisloa saamiseks kulub tõenäoliselt vähemalt kümmekond aastat. Paljudes maailma paikades, seal hulgas meie kandis suhtutakse geenmuundatud taimedesse ka üsna umbusklikult.