"Alates Euroopa Liiduga liitumisest pole Eestis kasvatatud ainsatki GMO põllukultuuri ja ka Euroopa Liidu tasandil valitseb negatiivne suhtumine GMO põllukultuuridesse. Eesti GMO-vabaks kuulutamine annaks olulist kaalu meie mahemaa kuvandile välisturgudel," ütles maaeluminister Tarmo Tamm Keskerakonna teate ja Maalehe vahendusel. Lasime teadlasel kommenteerida kaheldava väärtusega väidet.

Vaata Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi taimegeneetika vanemteaduri Joachim Matthias Gerholdi vastulauseid Tarmo Tammele:

Minister Tarmo Tamm on suhtunud oma töösse põhjalikult ja tähelepanuga ning tema kommentaar põhineb laialt levinud uskumistel. Tõepoolest pole Eestis GMO põllukultuure kasvatatud ja Euroopa Liidus on meedia tasandil väljendatud neisse negatiivset suhtumist. Siiski ei ole Eesti GMO vaba. Geenmuundatud (GM) baktereid ja pärme kasutatakse meil toiduainetööstuses (ensüüm laap juustuvalmistamiseks) ja meditsiinis (insuliin diabeetikutele) igapäevaselt juba aastakümneid. Ka loomasöödaks kasutatakse GM-taimi (Euroopasse impordituna) ning puuvillast valmistatud riided võivad olla tehtud GM-taimedest.

Euroopa Liidu tasandil valitsev negatiivne suhtumine GMO põllukultuuridesse ei ole teaduslikult põhjendatud.

Eestis tohib kasvatada ainult GMO põllukultuure, mille kasvatamine on Eestis lubatud. Hetkel on  lubatud kasvatada ainult üht geneetiliselt modifitseeritud põllukultuuri: toiduks ja söödaks sobivat maisi MON 810, mis on resistentne maisileedikule. Sellest on põllumeestel vähe abi, sest: esiteks ei ole Eesti kliima sobilik maisi kasvatamiseks ja teiseks, Eestis ei ole maisileedikut. Kui Euroopa Liidus ja Eestis oleks lubatud kasvatada näiteks kartulimädanikule resistentset geneetiliselt muundatud kartulit, võiks põllumeeste huvi tunduvalt suurem olla ja tarbijatel oleks põhjust antud kartuleid eelistada, sest nende kasvatamiseks kasutatakse vähem taimekaitsevahendeid

Euroopa Liidu tasandil valitsev negatiivne suhtumine GMO põllukultuuridesse ei ole teaduslikult põhjendatud. Evolutsioon on saanud toimuda tänu DNA-s tekkivatele juhuslikele mutatsioonidele. Sordiaretus ja isegi lihtsalt taimede kasvatamine paljude põlvkondade vältel mõjutab taimede geene. Väiksed ja suured mutatsioonid on toimunud taimede kultiveerimise algusest alates ja tänu nendele mutatsioonidele on meil praegu need toidutaimed, mida me sööme. 

Ükski meie toidutaim ei meenuta nende looduslikke eellasi.

Uute tehnoloogiate abil saab teha taime genoomis väikseid ja suuri muudatusi täpselt seal, kus vaja. Mutageniseerimine, mis tekitab sadu tuhandeid mutatsioone, on olnud kasutusel juba 1940ndatest aastatest ja on lubatud. Lubatud on ka liikidevaheline ristamine. Näiteks apelsin on saadud pomelo ja mandariini ristamisel ja selliseid näiteid saaks tuua palju. Seega suured muudatused – liikidevaheline ristamine, tuhanded juhuslikud punktmutatsioonid – on lubatud, aga väiksed muudatused – näiteks mõne nukleotiidi eemaldamine – on keelatud. Selle taga ei ole loogikat ja selleteemaliste hirmude julgustamine ei ole inimeste huvides. 

Eesti on võtnud eesmärgi olla teaduspõhine riik. Suurte otsuste tegemisel tuleks arvestada vastava valdkonna ekspertide hinnangutega. Isegi Euroopa Liit ei ole selles alati osav – nimelt otsustas Euroopa Komisjon sel suvel määrata uued täppisaretuse meetodid GMO-de regulatsiooni alla kuuluvaks sellest hoolimata, et eksperthinnangud selgitasid: uute täppisaretuse meetoditega saadud taimed ei ole eristatavad traditsioonilise aretusega saadud taimedest. Selle otsuse vastu on esitanud pöördumise valdkonna eksperdid üle terve Euroopa, k.a. Eestist. Isegi Euroopa Komisjoni teadusnõunikud soovitavad arutelu jätkata ja otsust muuta.

Uued molekulaarsed meetodid aitavad mahepõllumajandusele kaasa

Täppisaretuse ehk uute molekulaarsete meetodite kasutamine võiks olla suureks abiks püüdluses mahepõllumajanduse poole. Mahepõllumajandus ja täppisaretus ei pea olema vastandid. Mahepõllumajanduse eesmärk on oluliselt vähendada või täielikult loobuda kemikaalide kasutamisest põllumajandustootmises. Paljud uued GMO-taimed on loodud just selleks, et nende kasvatamisel saaks kasutada vähem väetisi ja taimekaitsevahendeid. Mahetootmine ei pea täielikult välistama geneetiliselt muundatud taimede kasutamist.

Euroopa taimeteadlaste hulgas on üksmeel, et uued molekulaarsed aretusmeetodid on vajalikud piisava ohutu toidu tagamiseks tulevikus. Kliimamuutuste ja rahvaarvu kasvu tõttu on meil vaja kiireid ja turvalisi lahendusi inimeste varustamiseks toiduga. Traditsioonilise sordiaretusega kulub palju aastaid enne kui saab hakata katsetama, kas aretusega saavutati soovitud tulemus ja õnnestus aretada taim, mis on vastupidavam põuale või kasvavale süsinikdioksiidi kontsentratsioonile. Molekulaarsete meetoditega saab hästi kirjeldatud omadusi lisada kuude jooksul ja see võiks teha sordiaretuse oluliselt kiiremaks.

Kokkuvõtteks, meie maaeluminister Tarmo Tamm teeb oma tööd põhjalikult ja tahab Eesti põllumajandusele parimat. GMO põllukultuuride teema on aga selline, mis vajab pikemat ja põhjalikumat arutelu ja selgitust. Selle asemel, et kuulutada Eesti GMO vabaks riigiks, võiks hoopis arutada koos Eesti teadlastega, kuidas täppisaretus saaks aidata vähendada taimekaitsevahendite kasutust. Ärme kuuluta maailmale, et oleme kinni minevikus, vaid näitame, et me soovime ajaga kaasas käia.

Kuvatõmmis kõnealusest artiklist. 

---

"Kust sa tead?" on algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu tõenduspõhiste otsuste vajalikkusele. 

Kampaania peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta rohkem kui varem esile teaduspõhiseid fakte, kui peetakse debatte poliitiliste ettepanekute üle ja seeläbi muuta valmiskampaania targemaks.

Kampaania abil soovivad osapooled levitada teadmist, et:

1. faktidel, tõenditel/põhjendustel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel;
2. teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on;
3. teadus on eeltingimus inimkonna ees seisvate suurte ühiskondlike probleemide lahendamiseks.

Kampaania käigus julgustame inimesi rohkem ja julgemat poliitikutelt küsima, millele toetuvad oma otsuste tegemisel ehk millisele tõendusmaterjalile toetuvad.

Vaata ka: #KustSaTead