Tänavune Nobeli meditsiinipreemia laureaat Yoshinori Ohsumi avastas ja selgitas rakkudes toimuvat autofaagia ehk nn iseõgimise protsessi.

Autofaagia mõiste tuli kasutusele 1960. aastatel tähistades rakkude võimet oma vananenud osi ise hävitada ehk „ära süüa“, millele viitab ka termini autofaagia algupära (kr k auto – ise, phagein – õgimine). Selle „iseõgimise“ käigus ümbritseb rakk oma vananenud osad membraanidega ja suunab need väikese kotikesena edasi lüsosoomidesse, kus kotikeses olevad organellid väiksemateks tükkideks lagundatakse. Need põiekesed, mille sees surnud rakuorganellid on, kannavadki nime autofagosoomid.

Yoshinori Ohsumi Foto: Tokyo ülikooli tehnoloogiauudisted

Yoshinori Ohsumi teadustöö lugu

Yoshinori Ohsumi sündis 1945. aastal Jaapanis Fukokas. Kõrghariduse omandas ta Tokyo ülikoolis ning asus pärast doktorikraadi kaitsmist 1974. aastal järeldoktorantuuri New York Citys Rockefelleri instituuti.

Yoshinori Ohsumi on olnud aktiivselt seotud erinevate teadusvaldkondadega. 1988. aastal asutas ta oma labori, milles hakkas uurima valgu degradeeruumist vakuoolis. Ta tegi katseid pärmirakkudel, mida kasutatakse seesugustes uuringutes küllalt sageli mudelorganismina, kuna võimaldavad tõmmata paralleele inimese rakkudega.

Nii nagu meie koduses majapidamises ilmneb aeg-ajalt asju ja olluseid, mida meil enam vaja ei lähe ja mille me ära viskame või taaskasutusse saadame, nõnda osutub ka meie rakusiseses majapidamises aeg-ajalt üht-teist liigseks.

Rakkudes aga on asi nii seatud, et tarbetuks muutunud asjade ümber moodustub justkui iseenesest väike prügikott, mis toimetab oma sisu siis taaskäitlusjaama, kus prügi lagundatakse. Prügikotti nimetatakse seejuures autofagosoomiks ja taaskäitlusjaama lüsosoomiks.

Kogu seda rakusisest prügitöötlemist nimetatakse aga autofaagiaks, mis kreeka keeles tähendab iseenese söömist. Iseenese söömine see asi mõnes mõttes on ka, sest üks raku osa lagundab ehk sööb sellesama raku üht teist osa.

Tänavu saab Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia Jaapani teadlane Yoshinori Ohsumi, kes 1990. aastate alguses uuris lähemalt, kuidas toimub autofaagia pärmirakkudes, kus seda on lihtsam uurida kui inimrakkudes. Ta leidis üles hulga geene, mis pärmis autofaagiat korraldavad, ja selgitas välja, kuidas nende geenide kodeeritud valgud autofaagia eri etappides toimivad.

Tänu Ohsumi suundanäitavatele saavutustele pärmiautofaagia alal on nüüd õnnestunud paremini tundma õppida ka inimrakkude autofaagiat.

Autofaagia ehk nagu algupoole natuke ülemeelikult sai öeldud, rakusisene prügikoristus ja taaskäitlus mängib tähtsat rolli juba loote arengus ja erisuguste keharaku tüüpide välja kujunemisel. Autofaagia abil saavad rakud lahti kahjustunud valgumolekulidest ja organellidest.

Ja kui käes on näljaaeg, siis saab rakk mõnesid oma vähemtähtsad osiseid autofaagia abil energiaallikana kasutada. Ka rakku tunginud baktereid ja viiruseid saab sel moel hävitada - prügikott ümber ja taaskäitlusse - ehkki see ei ole enam rangelt võttes raku enesesöömine.

Nobeli meditsiinipreemiast

Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast. Selle auhinna saaja otsustab Stockholmi Karolinska Instituut.

2015. aastal pälvis meditsiinipreemia kolm teadlast: USAs töötav iirlane William C. Campbell, jaapanlane Satoshi Ōmura ja hiinlane Youyou Tu. Neist kaks esimest uurivad parasiite ning tänu nende uuringutele avastati parasiidimürk avermektiin.

Kolmas teadlane Youyou Tu on välja töötanud uue ravimi malaariale. Ühtlasi on Youyou Tu 12. naine, kes pälvis Nobeli meditsiiniauhinna.

Huvitav on ehk teada sedagi, et kõik kolm eelmainitud teadlast olid preemia pälvimise ajal üle 80 aastased.

Fakte Nobeli preemiate kohta

Meditsiinipreemiaga avati traditsiooniline Nobeli nädal. Homme avaldatakse füüsika-, kolmapäeval keemia- ja reedel rahupreemia laureaadid. 

Kõige suuremat koostööd väljendab Nobeli meditsiiniauhind, kus preemia on läinud jagamisele kahe või kolme teadlase vahel 68 korral. Kõige individuaalsemaks Nobeli preemiaks võib aga pidada kirjanduspreemiat, kus 108 välja antud auhinna kohta on see 104 korral läinud ühele laureaadile ja on olnud jagatud kahel laureaadi vahel vaid neljal korral.

Kas Nobeli preemia või Nobeli auhind?

Lihtne vastus on, et mõlemad on õiged. Eesti keeles kasutatakse Nobelist rääkides nii sõna preemia kui auhind. ERR Novaator eelistab konkureetse valdkonna Nobeli preemiast rääkides kasutada sõna auhind, näiteks meditsiiniauhind, keemiaauhind jne. Erandiks peame siinkohal rahupreemiat.