Selleaastase Nobeli meditsiinipreemia laureaadid isoleerisid äädikakärbse pärilikkusaine lõigu, mis kontrollib normaalset igapäevast bioloogilist rütmi. Geeni kodeeritava valgu hulk kasvab rakkudes öösel, et seejärel päeval laguneda. Nobelistid leidsid seejärel ka masinavärgi teised osad, mis muudavad aja mõõtmise rakus jätkusuutlikuks.

Tänaseks on teada, et samal põhimõttel reguleeritakse ööpäevarütme ka teiste loomade sh inimeste rakkudes. need mõjutavad nii käitumist, hormoonide taset, kehatemperatuuri, ainevahetust kui ka und. Muu hulgas tunnustaski komitee nobeliste unehügieeni tähtsusele tähelepanu juhtimise eest.

Michael Youngi komiteel kätte saada ei õnnestunud. Michael Rosbash vastas aga: "Te teete nalja!".

Rootsi meediaväljaandele TT antud kommentaaris lisas ta: "Ma olen endiselt šokeeritud. Istun siin oma naisega endiselt pidžaama väel. Ma ei ole isegi mõelnud sellest ühtki mõtet. Ma pole rääkinud veel oma kolleegidega. Mul pole olnud isegi aega kohvi juua". 

Our biological clock helps to regulate sleep patterns, feeding behavior, hormone release and blood pressure #NobelPrize pic.twitter.com/NgL7761AFE

— The Nobel Prize (@NobelPrize) October 2, 2017

Aastatel 1901–2016 on antud välja kokku 107 Nobeli meditsiinipreemiat, neist 39 vaid ühele laureaadile. Naisi on olnud auhinnasaajate seas 12.

Alates 2012. aastast on Nobeli preemia väärtus olnud kaheksa miljonit Rootsi krooni. Sel aastal tõuseb see üheksa miljonile (u 944 000 eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.

Auhind asutati rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal. Esimesed preemiad anti välja Alfred Nobeli viiendal surma-aastapäeval 1901.