Suurimad GMO-de vastased teavad neist ka kõige vähem
Geneetiliselt muundatud organismide suhtes äärmuslikku vastumeelsust ilmutavad inimesed kalduvad olema oma seisukohtades äärmiselt kindlad. Nende teadmised geneetikast on GMO-toetajatest aga oluliselt napimad, selgub värskest uuringust.
"Me ei tea, kuidas täpselt selliseid inimesi veenda saab. Teadlased ja teaduse populariseerijad võiksid üritada nendega suheldes neile kõigepealt näidata, millised on nende teadmiste piirid. Ma ei luba, et see ilmtingimata töötab, kuid proovida tasub," spekuleeris uurimuse juhtivautor Philip Fernbach, Colorado Ülikooli dotsent ERR Novaatorile antud intervjuus.
Nähtud käitumismuster erineb märkimisväärselt teistest rohkelt kõneainet pakkuvatest vastuolulisest teemadest. Näiteks on varem leitud, et evolutsiooni ja inimtekkeliste kliimamuutuste olemasolu eitavate inimeste teaduslik kirjaoskus on tasemel. Hea analüüsivõime võimaldab neil välja valida aga just nende vaateid toetav info ja luua selle põhjal eelnevate uskumustega kooskõlas olev selgitus.
Nüüd saadud tulemused ei tulnud Fernbachile siiski täieliku üllatusena. "Teadsime varasemast, et poliitikas peitub äärmuslike vaatenurkade algpõhjus sageli enda teadmiste ulatuse ülehindamises," sõnas dotsent. Teaduskommunikatsiooni seisukohalt on see parem variant kui kultuuriline vastuseis. Teadmiste puudumine tähendab, et vastuseisu saab vähendada parema haridusega.
Fernbachi töörühma nähtud seos inimeste enesekindluse ja teadmiste nappuse vahel oli äärmiselt tugev Ameerika Ühendriikides. Ka Saksamaal ja Prantsusmaal olid GMO-de kasvatamisele vastu kõige rohkem need inimesed, kes teadsid geneetikast kõige vähem. Erinevalt USA-st olid nad samas varmamad tunnistama, et ei tea teemast kuigi palju. "Muidugi võib päevapoliitika ja kultuur riigiti erineda. Laias laastus olid Ameerikas ja Euroopas saadud tulemused aga piisavalt sarnased, et selle pealt saab juba üldistusi teha," laiendas käitumisteadlane.
Parema ülevaate saamiseks uuris Fernbach vastanutelt, mis on nende jaoks GMO-de kasvatamise juures kõige suurem murekoht. Mõned vastased peavad probleemiks geneetiliselt muundatud põllukultuuride seemneid müüvate suurettevõtete käitumist. Teised toovad välja, et neid eelistavad põllumehed kasvatavad tihti vaid ühte põllukultuuri. See viib mulla omaduste halvenemiseni.
Erinevalt GMO-de ohutust puudutavast küsimusest pole seotud viimased probleemid otseselt teadusliku konsensusega. Tulemuste põhjal pidas kolm neljandikku GMO-de suhtes umbusku väljendanud inimestest kõige tähtsamaks võimalikke terviseriske. See viitab, et vastuseis taandub suuresti inimeste väikesele teadlikkusele või teadlikule valikule eirata teaduslikku üksmeelt.
Täiendavat toetust pakkusid eelnevalt tehtud tähelepanekule Eurobaromeetri tulemused. Kokku uuriti küsitluse raames 20 riigis, kui palju teavad inimesed geneetikast ja mida arvavad nad GMO-dest. Taas selgus, et mida väiksemad teadmised, seda suurem oli inimeste vastuseis geneetiliselt muundatud organismide suhtes. Erinevalt Fernbachi küsimustikust ei hõlmanud Eurobaromeeter küsimust, kui heaks pidasid inimesed omaenda teadmisi.
Fernbach möönis, et nende töö põhjal ei saa öelda midagi nähtud seoste põhjuslikkuse kohta. Inimesed võisid suhtuda GMO-desse juba algselt kahtlusega, mille mõjul klammerdusid nad enda positsiooni toetavate väärväidete külge. Sama hästi ei pruukinud nad teada aga ka väga palju geneetikast, mistõttu ei suutnud nad eristada GMO-de suhtes levivat väärinfot teaduslikku kinnitust leidnud järeldustest.
Järgmise sammuna plaanib uurida dotsent teisi küsimusi, mille osas on jõudnud teadlased konsensusele, kuid mis ühiskonda endiselt lõhestavad. "Varasemad tööd on viidanud, et GMO-de puhul nähtu võiks pidada paika ka vaktsineerimise puhul, aga tahame selles ise veenduda," sõnas Fernbach.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.