Denislased on inimkonnale andnud hulga psüühikahäireid
Kui umbes 60 tuhat aastat tagasi oli hulk nüüdisinimesi Aafrikast välja rännanud, kohtus osa neist järgnevate põlvede jooksul neandertallastega ja osa denislastega, saades ka ühiseid järglasi.
Denislasi ehk denisi inimesi elas siis mitmel pool Aasias. Nemad olid veel kaugemas minevikus välja rännanute järeltulijad.
Nüüd on Hispaania teadlased avastanud, et üks tänapäeva inimeste seas laialt levinud geenivariant, mis on seotud ka üsna laialt levinud psüühikahäiretega, on saadud just nimelt denislastelt.
Elena Bosch ja Rubén Vicente Barcelonas asuvast Pompeu Fabra Ülikoolist väidavad, et see geenivariant aitas denislastel tõenäoliselt külmemas kliimas hakkama saada, reguleerides ainevahetust rakkudes, sealjuures eriti tsingi osa selles.
Tundub, et geenivariant oli summaarselt nii denislastele kui ka nüüdisinimestele kasulik ja andis ellujäämiseeliseid. Nii kohtamegi seda tänapäeval inimkonna geenimaterjalis sagedasti, erandina küll mitte Aafrika põliselanike seas.
Tsink, mille keha- ja rakusisest liikumist geeni kodeeritud valk korraldab, on inimese tervise jaoks tähtis mikroelement. Tsink aitab levitada ainevahetuseks vajalikku infot nii raku sees kui ka rakkude vahel. Tsingi puudus võib põhjustada närvi- ja immuunsüsteemi häireid ning lastel kasvu aeglustumist.
Bosch, Vicente ja nende kaaslased tuvastasid, et denislastelt pärit geenivariandi toimel esineb rakkude tsütoplasmavõrgustikus ja mitokondrites eripärasusi, mis tunduvad andvat ainevahetuslikke eeliseid keerukates kliimaoludes toime tulekuks.
Tsingi roll ainevahetuses ei ole teadlastel tänapäeval veel lõpuni selge, aga mingil moel suurendab denislastelt saadud geenivariant ka psüühikahäirete tekkeriski.
Autorid tõdevad, et selliste häirete sekka kuuluvad näiteks anoreksia, hüperaktiivsus, autism, bipolaarsus, depressioon, obsessiivkompulsiivsus ja skisofreenia.
Uuringutulemused on avaldatud ajakirjas Plos Genetics.
