Mahepõllundusel on eriti suur kliimamõju ({{commentsTotal}})

Foto: oldskool photography/Unsplash

Mahepõllundusel on kliimale suurem mõju kui tavapõllundusel, sest sama toidukoguse mahetootmiseks on vaja rohkem maad kui tavatootmiseks.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Timothy Searchingeriga Ameerika Ühendriikidest Princetoni Ülikoolist on välja töötanud uudse meetodi, kuidas hinnata maakasutuse mõju kliimale.

Nad kirjutavad ajakirjas Nature, et mahetoidu kasvatamisega kaasneb tavakasvatusega võrreldes märksa suurem kasvuhoonegaaside emissioon.

Muu hulgas selgub, et Rootsis kasvatatud maheherneste kliimamõju on 50 protsenti suurem kui tavaherneste mõju, talinisu puhul küünib vahe aga ligi 70 protsendini.

Põhjus on selles, et mahepõllunduse saagikus hektari kohta on palju madalam, peamiselt seetõttu, et ei kasutata tehisväetisi. Ulatuslikum maakasutus nõuab aga ulatuslikumat metsalangetust, ja et mets on süsiniku siduja, siis jääb süsihappegaasi rohkem atmosfääri.

Ka mahe liha ja mahedad piimatooted on suuremad kliimamõjutajad, sest maheloomi tuleb toita mahetoiduga, see aga omakorda nõuab rohkem maad kui tavatoit. Liha ja piima kohta selles uuringus siiski veel arvutusi ei ole tehtud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: