Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Timothy Searchingeriga Ameerika Ühendriikidest Princetoni Ülikoolist on välja töötanud uudse meetodi, kuidas hinnata maakasutuse mõju kliimale.

Nad kirjutavad ajakirjas Nature, et mahetoidu kasvatamisega kaasneb tavakasvatusega võrreldes märksa suurem kasvuhoonegaaside emissioon.

Muu hulgas selgub, et Rootsis kasvatatud maheherneste kliimamõju on 50 protsenti suurem kui tavaherneste mõju, talinisu puhul küünib vahe aga ligi 70 protsendini.

Põhjus on selles, et mahepõllunduse saagikus hektari kohta on palju madalam, peamiselt seetõttu, et ei kasutata tehisväetisi. Ulatuslikum maakasutus nõuab aga ulatuslikumat metsalangetust, ja et mets on süsiniku siduja, siis jääb süsihappegaasi rohkem atmosfääri.

Ka mahe liha ja mahedad piimatooted on suuremad kliimamõjutajad, sest maheloomi tuleb toita mahetoiduga, see aga omakorda nõuab rohkem maad kui tavatoit. Liha ja piima kohta selles uuringus siiski veel arvutusi ei ole tehtud.