"Kui teadaanne on vale, on see teaduslik väärkäitumine ja sügavalt vastutustundetu. Kui see vastab tõele, on tegu ikkagi teadusliku väärkäitumisega," rõhutas Robert Winston, Imperical College Londoni viljakusuuringute emeriitprofessor.

Tulemused jõudsid laiema avalikkuseni uudisteagentuuri AP vahendusel. Eelretsenseeritavas teadusajakirjas pole need veel ilmunud ja seetõttu pole saanud nendega lähemalt tutvuda ka sõltumatud teadlased. Ühele projektiga seotud teadlasele kuulub ka kaks geenitehnoloogiaga seotud ettevõtet, mis suurendab riski huvide konfliktiks.

Tüdrukute ema ja isa sugurakkudes tehtud muudatuste toel lakkas neis töötamast valgu CCR5 valmistamise eest vastutav geen. Seda valku kasutab rakku sisenemiseks HI-viirus ehk katse eesmärk oli anda lastele kaitse HI-viiruse vastu.

Kokku loodi katseseeria raames 22 embrüot. Selle edukuses veendumiseks uuriti igast embrüost kontrolliks ühte rakku. Artikli kohaselt õnnestus teha sobilik muudatus 16 juhul. Neist siirdati omakorda 11 embrüot eksperimendis osalevate naiste üssa, mis päädis sünnitusega.

Mittetulundusühingu ScienceMediaCentre soovil teatele konteksti pakkunud teadlastest märkisid mitmed, et antud juhul polnud geenide muutmise vajalikkus põhjendatud. Laste emal pole HIV-i ja viirusega nakatunud isa organismis on nakkus kontrolli all. Lapsi oleks saanud hoida haigusesse nakatumast teisel viisil. Samuti pole teadlastel veel head aimdust, kuidas mõjutab inimeste tervist geeni mõlema koopia rivist välja löömine.

Möödunud aastal eksperimendile heakskiidu andnud eetikapaneeli saadetud kirjas viitas töörühm eesotsas He Jiankuiga, et saavutus jätab tulevikus varju isegi kunstliku viljastamise. Viimase saavutuse eest pälvis Robert Edwards 2010. aastal Nobeli meditsiinipreemia. "Me loodame üha võistluslikumaks muutuvas võidujooksus geenimuutmisele rakenduste loomisel silma paista," laiendas töörühm.

Hiina teadlasi hurjutati lisaks eetilistele kaalutlustele praktilistel kaalutlustel. Jiankui kasutas geenide rivist välja löömiseks lõika-ja-kleebi tööriistaga võrreldavat tehnoloogiat CRISPR/Cas9. Kogukonnas käib aga endiselt vaidlus selle üle, kas ja kui palju tekitab tööriista kasutamine mutatsioone neis genoomi piirkondades, mida muuta ei taheta.

Töörühma sõnul nemad enda analüüsidega soovimatuid mutatsioone ei leidnud. Eksperimendile esimesena tähelepanu juhtinud väljaande TechnologyReview andmete kohaselt esines ühes lootes siiski ka rakke, mida oli muudetud loodetust teistsugusel viisil. Keha eri osades paiknevate rakkude tuumas leiduv geeniinfo polnud kõikjal täpselt samasugune.

Samas artiklis toodi ka välja, et 4700 hiinlase seas korraldatud küsitluses toetas laste geenide muutmist haiguse ravimiseks või ennetamiseks 60 protsenti vastanutest.