Hiinlased on muutnud juba pea 90 inimese geene ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: 1sock/Creative Commons

Hiina teadlased alustasid revolutsioonilise geenimuutmistehnikaga CRISPR/Cas9 inimgeenide muutmist arvatust varem ja on kasutanud seda jaanuari alguseks vähemalt 86 inimese DNA-s muudatuste tegemiseks.

Ajalehe The Wall Street Journal artiklist selgub, et parasjagu on käimas veel 11 kliinilist katset, mis hõlmavad endas inimeste pärilikkusaine muutmist. Neist üks algas juba 2015. aastal. Aasta varem, kui teadis sellest seni laiem avalikkus.

Geenimuutmistehnikat CRISPR/Cas9 saab võrrelda tekstitöötlusprogrammidest tuttavate tööriistadega "otsi", "lõika" ja "kleebi" või "asenda". Selle käigus tehtavate vigade arv on parimal juhul võrreldav pärilikkusaine loomuliku muteerumiskiirusega. Varasemad sarnased meetodid on olnud oluliselt ebatäpsemad. Seetõttu on hoidutud ka nende inimestel kasutamisest.

CRISPR/Cas9 näol on samas tegu suhteliselt hiljuti välja töötatud meetodiga. Alati ei teata veel päris täpselt, mis selle rakendamisega kaasneda võib. Näiteks ühe hiljuti ilmunud uurimistöö kohaselt kutsub see suurel osal patsiendil esile immuunreaktsiooni. See muudab geenimuutmistehnikal põhineva ravi ebatõhusaks või halvimal juhul ohtlikuks.

Lääne teadlased on seetõttu manitsenud oma hiina kolleege ettevaatusele ja nentinud, et inimkatsete tegemisega on kiirustatud. Näiteks USA-s leiab esimene 18 patsienti haarav katse aset alles sel aastal. Eksperimendi eesmärgiks on veenduda tehnika ohutuses.

The Wall Street Journali artiklist selgub, et hiinlaste katsetes põdesid 36 patsienti neeru-, kopsu-, maksa- või kõrivähki. Nende immuunsüsteemi elavdamisek svõeti patsientidelt rakuproov, muudeti immuunsüsteemi rakke nende võitlusvõime parandamiseks geneetiliselt ja viidi seejärel nende organismi tagasi. Samuti on kasutatud tehnikat lootuses tõrjuda HI-viirust, söögitoruvähki ja leukeemiat.

Mõnede patsientide puhul on viinud CRISPR/Cas9'l põhinev ravi tõepoolest kasvajate kahanemiseni. Enam kui kümme patsienti on katsete ajal surnud. Seda ei saa kirjutada aga ilmtingimata geenimuutmistehnika enda arvele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: