Ajalehe The Wall Street Journal artiklist selgub, et parasjagu on käimas veel 11 kliinilist katset, mis hõlmavad endas inimeste pärilikkusaine muutmist. Neist üks algas juba 2015. aastal. Aasta varem, kui teadis sellest seni laiem avalikkus.

Geenimuutmistehnikat CRISPR/Cas9 saab võrrelda tekstitöötlusprogrammidest tuttavate tööriistadega "otsi", "lõika" ja "kleebi" või "asenda". Selle käigus tehtavate vigade arv on parimal juhul võrreldav pärilikkusaine loomuliku muteerumiskiirusega. Varasemad sarnased meetodid on olnud oluliselt ebatäpsemad. Seetõttu on hoidutud ka nende inimestel kasutamisest.

CRISPR/Cas9 näol on samas tegu suhteliselt hiljuti välja töötatud meetodiga. Alati ei teata veel päris täpselt, mis selle rakendamisega kaasneda võib. Näiteks ühe hiljuti ilmunud uurimistöö kohaselt kutsub see suurel osal patsiendil esile immuunreaktsiooni. See muudab geenimuutmistehnikal põhineva ravi ebatõhusaks või halvimal juhul ohtlikuks.

Lääne teadlased on seetõttu manitsenud oma hiina kolleege ettevaatusele ja nentinud, et inimkatsete tegemisega on kiirustatud. Näiteks USA-s leiab esimene 18 patsienti haarav katse aset alles sel aastal. Eksperimendi eesmärgiks on veenduda tehnika ohutuses.

The Wall Street Journali artiklist selgub, et hiinlaste katsetes põdesid 36 patsienti neeru-, kopsu-, maksa- või kõrivähki. Nende immuunsüsteemi elavdamisek svõeti patsientidelt rakuproov, muudeti immuunsüsteemi rakke nende võitlusvõime parandamiseks geneetiliselt ja viidi seejärel nende organismi tagasi. Samuti on kasutatud tehnikat lootuses tõrjuda HI-viirust, söögitoruvähki ja leukeemiat.

Mõnede patsientide puhul on viinud CRISPR/Cas9'l põhinev ravi tõepoolest kasvajate kahanemiseni. Enam kui kümme patsienti on katsete ajal surnud. Seda ei saa kirjutada aga ilmtingimata geenimuutmistehnika enda arvele.