Eelmise aasta aprillis ilmutas rühm hiina teadlasi töö, milles kirjeldasid inimembrüote genoomis päriliku verehaigusega seostatava geenialleeli asendamist. Kuigi eksperimendid polnud väga edukad ning neid tehti lisakromosoomide tõttu niigi mitte-ebajõuliste embrüotega, puhus see taas lõkkele inimgenoomi muutmise õigustatuse üle toimuva debati. Lisaks, juba toona viidati, et Hiinas viiakse läbi teisigi sarnaseid eksperimente.

Ajakirjas Nature uudistetoimetuse teatel võib üheks taoliseks tööks olla hiljuti ajakirjas Journal of Assisted Reproduction and Genetics ilmunud uurimus, kus kirjeldatakse sama tehnika abil embrüotes HI-viiruse ees kaitset pakkuva mutatsiooni tekitamist. Looduses loomulikult esinev mutatsioon muudab T-tapjarakkude pinnal paiknevat CCR5 valku viisil, et viirus ei suuda enam selle kaudu rakku siseneda. Katsetes kasutati taas lisakromosoomidega embrüoid, millest poleks elujõulist loodet arenenud.

Yong Fan Guangzhou meditsiiniülikoolist leidis kaaslastega, et Crispr/Cas9 tehnika täpsus jättis vähemalt katsete tegemise ajal soovida. Meelepärane muudatus tekitati 26st embrüost vaid neljas. Teistel juhtudel ei suudetud valgu kodeerimise eest vastutavat geeni üldse muuta või oli mutatsioon soovitust erinev.

Eksperimendid kiideti heaks kohaliku eetikakomisjoni poolt ja katseteks andsid oma nõusoleku ka munarakudoonorid. Nõnda Fan kaaslastega ise neid eetiliselt küljest probleemseteks ei pea. Töörühm kirjutab, et analoogsed nn põhimõtet näitlikustavad katsed on vajalikud, kuni rahvusvaheline kogukond jõuab idutee rakkude muutmisega seonduvate eetiliste ja õiguslike probleemide osas üksmeelele. Senikaua peaks olema aga idutee rakkude muutmine geneetiliselt muundatud inimeste loomiseks keelatud.

Jaanuari lõpus said iseeneslikku raseduse katkemist uurivad briti teadlased riigi inimviljastamise ja embrüoloogia ametilt loa inimembrüote genoomi muutmiseks. Embrüod tuleb hävitada aga hiljemalt kaks nädalat pärast munaraku viljastamist.