Genoomi muutmiseks kasutatakse populaarset ja ülitäpset geenimuutmistehnikat CRISPR/Cas9. Meetod võimaldab geene lisada, muuta ja eemaldada. Kitsamalt plaanib Kathy Niakan oma Francis Cricki kolleegidega sellega rivist välja lüüa kuni neli geeni, et uurida, kuidas mõjutab see embrüo arengut esimese nädala jooksul. Hinnanguliselt kulub iga geeni testimiseks 20–30 embrüot teadusuuringuteks annetatud embrüot.

Niakan loodab, et alusuuringud annavad vihjeid kunstlikul viljastamisel kasutatavate protseduuride täiustamiseks ja seega selle tulemuslikkuse parandamiseks. Hetkel areneb igast sajas viljastatud munarakust 64–256 rakust koosnevaks lootepõiekeseks vähem kui 50. Emakaõõne seinale kinnitub neist omakorda 25. Kolmandaks elukuuks katkeb rasedus keskeltläbi igal teisel juhul.

Kuigi loote normipärane areng võib peatuda erinevatel põhjustel, on selleks sageli vigaselt avaldunud geen. Üheks Niakani ja ta kolleegide sihtmärgiks on näiteks geen OCT4, mis on tõenäoliselt tähtis pluripotentsete tüvirakkude jaoks. Pluripotentsed tüvirakud täidavad lootepõiekese sisemust ja võivad areneda ükskõik milliseks keharakuks. Ennustuse kohaselt jätkab embrüo geeni rivist välja löömisel oma tavalist arengut, kuid ilma pluripotentsete rakkudeta.

Kui OCT4 mõju saaks põhimõtteliselt uurida ka hiirtega tehtavates katsetes, siis teised kolm geeni on hiirte ja inimeste embrüotes avaldunud erineval viisil.

Tegu on esimese korraga, kui CRISPR/Cas9't ja inimembrüoid hõlmavatele katsetele on antud ametlik heakskiit. Eelmisel aastal teatasid hiina teadlased, et proovisid asendada lisakromosoomidega inimembrüotes vigaselt töötavad geeni, kuid katsetus ei kulgenud kõige edukamalt. Hiinas on vastavad katsed küll reguleeritud, kuid võimalusi napib ettekirjutuste jõustamiseks.

Suurbritannia tervishoiueksperdid on ameti otsust tervitanud, nimetades seda muu hulgas läbimõeldud regulatsioonide võiduks moraalse paanika üle.