Briti mees tervenes HIV-st, ravi massidesse jõudmine kaheldav ({{commentsTotal}})

{{1551783720000 | amCalendar}}
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk. Autor/allikas: NIAID/ Flickr Commons

Kaugelearenenud lümfoomi põdenud patsiendile luuüdi siirdanud teadlased leidsid, et doonori luuüdi aitas mehel jagu saada ka HI-viirusest. Viirusest ei nähtud jälge poolteist aastat pärast seda, kui mees loobus HIV-ravimite võtmisest.

Autorite hinnangul on siiski veel vara öelda, et viirusest on õnnestunud vabaneda jäädavalt. HIV-ga nakatunud valgeid vereliblesid võis olla nende nüüdisaegsete meetoditega märkamiseks lihtsalt liiga vähe. Täieliku tervenemise kinnitamine võtab aastaid. Viimati nähti midagi sellist 12 aasta eest, kui Saksamaal siirdati kaks korda luuüdi USA kodanikule.

"Sarnasel meetodil teisel patsiendil (HIV) taganema sundimisega oleme näidanud, et Berliini patsient polnud anomaalia. See näitlikustab, et neis kahes inimeses aitas HIV-st lahti saada just ravi," märkis uurimuse juhtivautor Ravin Gupta tööd kirjeldavas pressiteates.

Enne luuüdi siirdamist oli põdenud Briti mees HIV-d 13 aastat. Seitsme aasta eest avastati tal lümfoom – pahaloomuline lümfisõlmede kasvaja. Sellest õnnestus saada lahti kemoteraapiaga. Ühtlasi vähendas see märkimisväärselt HIV-ga nakatunud rakkude hulka.

Võtmerolli HIV-st vabanemisel mängis doonori luuüdi. Selles leiduvatest tüvirakkudest toodetakse vererakke. Doonori genoomis leidus haruldane mutatsioon, mille tulemusel ei lisatud rakkude pinnale valku CCR5.

Just seda retseptorit kasutab rakku sisenemiseks maailmas kõige enam levinud HI-viiruse tüvi HIV-1. Kui vastav valk puudub, pole võimalik viirusel nakatada ka immuunsüsteemi rakke. Kuna patsiendi immuunrakud asendusid doonori rakkudega, hakkas nakatunud vereliblede arv vähenema. Varsti ei märgatud neid vereringes enam üldse.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar nentis, et HIV-i epideemiale laiemalt see ilmselt praeguses seisus leevendust ei paku. "Probleem on ennekõike, et populatsioonis on delta-32 homosügoote väga vähe ehk doonoreid on vähe," viitas professor.

Samale viitas Tartu Ülikooli meditsiinilise viroloogia vanemteadur Radko Avi. Põhja-Euroopa juurtega inimrühmades leidub neid saja kohta vaid üks. Variandi esinemissagedus kasvab põhja poole liikudes. Luuüdi doonorid ja selle vajajad tuleb sobitada kokku lisaks ka muus osas, et operatsioon ei tekitaks potentsiaalselt eluohtlikku äratõukereaktsiooni.

Põhimõtteliselt oleks võimalik teha sarnaseid rakke kunstlikult. Suuri lootusi Avi sellele ei pannud. "Analoogset ravi küll tehakse mõnede haiguste ja kasvajate korral, aga see on ülikulukas, nõuab erilaboreid ja on kordades ohtlikum, kui kasutada tänapäevase HIV-vastase antiretroviirusravi kõige kaasaegsemaid ravirežiime," märkis vanemteadur.

Irja Lutsar lisas, et tegu on üksiku juhtumikirjeldusega. Berliini patsiendi raviks kasutatud võtteid on võetud appi varemgi. Edu saavutati alles nüüd, pärast mitmeid aastaid.

Samas viitab töö, et võimaluse korral tuleks eelistada HIV-patsientidele luuüdi siirdades CCR5-negatiivseid doonoreid. Ühtlasi võib teraapia õnnestumise või läbikukkumise põhjuste lähem uurimine anda aimu, kuidas ravida HIV-d ka teistel nakatunutel.

"Praegu kätkeb protseduur endas endiselt liiga palju riske, et kasutada seda patsientidel, kes tunnevad end muus osas hästi. Nende jaoks piisab tervise hoidmiseks sellest, kui nad võtavad igapäevaselt antiretroviirusravimeid," sõnas Graham Cooke, Imperial College Londoni nakkushaiguste professor.

Puudustele viitas ka Gupta ise. "Järgneva teadustööga peame välja selgitama, kas saame HIV-d põdevatel inimestel sama retseptori geeniteraapiaga rivist välja lüüa," sõnas professor. Gupta lisas, et võrreldes Berliini patsiendiga oli nende rakendatud teraapia mõnevõrra leebem. Leukeemiast vabanemiseks kasutati toona kemoteraapia asemel kiiritusravi.

Kurioosumina lõi hiljuti valgu tootmise eest vastutava geeni rivist välja esimesena inimgenoomi muutnud Hiina teadlane He Jiankui. Embrüotes tehtud muudatused ei ühtinud samas looduslikult esineva mutatsiooniga. Ühtlasi muutusid üheksa kuud hiljem ilmale tulnud tüdrukud sellega vastuvõtlikumaks Lääne-Niiluse palaviku suhtes.

Kokku on nakatunud HIV-sse maailmas peaaegu 37 miljonit inimest. Neist võtab regulaarselt viirusel enda paljundamist aeglustavaid ravimeid vaid 59 protsenti, enamik arenenud riikides. HIV-ga seotud haiguste ja terviseprobleemide tõttu sureb igal aastal miljon inimest.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature. (Avaldatakse Eesti aja järgi hiljemalt kell 22).


Täiendatud 06/03/2019 15.00: Ajakiri New Scientist teatab, et USA-s Seattle'i linnas toimuval retroviiruste ja oportunistlike nakkuste konverentsil kirjeldati ka kolmandat sarnase teraapia läbi teinud inimese haiguslugu.

Nn Düsseldorfi patsiendi soolestikus ja lümfisõlmedes ei nähtud uusi HI-viiruse osakesi kolm kuud pärast antiretroviirusravimitest loobumist. Proovidest leitud pärilikkusaine järjestamisel leiti vaid vanu viiruse DNA juppe. Ravi lõpust möödunud aja lühiduse tõttu on aga kaugeleulatuvate järelduste tegemine veelgi ennatlikum, kui teisipäeval kirjeldatud Londoni patsiendi puhul.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: