Kokkupuute-eelne profülaktika ehk PrEP on mõeldud eeskätt riskirühmadele, näiteks homoseksuaalsetele paaridele, kus on nakatunud üks osapool HIV-sse. "Selle tableti võtmine peaks olema igapäevane. See on tõhus ainult siis, kui seda võtta," selgitas Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonhaiguste arst Kerstin Kase saates "Huvitaja".

Teaduskirjanduse põhjal vähendab see HIV-positiivse inimesega seksides nakatumisriski 92 protsendi võrra. Kontrolli all oleva HI-viirusega inimesega seksuaalselt kokku puutudes oleks nakatumisrisk peaaegu olematu. Samas märkis Kase, et kondoomi kasutamisel ei peaks tablette üldse võtma.

Liiatigi levib Eestis üha rohkem ka süüfilist ja muid sugulisel teel levivaid haigusi ning ravim on suhteliselt kallis. Eesti apteekides maksab Truvada üle 700 euro. Riik selle ostmist ei hüvita. "Kokkupuute-eelset profülaktilist ravi ei ole Eestis senini pakutud ja puuduvad juhised, kuidas seda ravi tuleks pakkuda," selgub Eesti Haigekassa saadetud kommentaarist.

Enamikes Euroopa riikides on ravim kättesaadavam ka ilma riigipoolse toetuseta – mõnekümne euro eest. Sama suure väljaminekuga võib arvestada selle Eestis internetist tellimisel. Kuigi inimesed võivad üksteisele ravimeid saata, pole nende ostmine riiklikult lubatud. Lisaks võivad vähendada ravimi tõhusust ebasobivad transporditingimused.

Eesti oluliselt kõrgema hinna taga on konkurentsi puudumine. Kuigi Truvada patent tühistati veebruari keskpaigas, ei müüda Eestis selle analooge. Truvada pole Eestis patendiga kaitstud ja Eestis võib toota-turustada Truvada analooge. Uut patenti samale objektile taotleda ei saa, sest patendiga saab kaitsta leiutist, mis on ülemaailmselt uus, omab leiutustaset ning on tööstuslikult kasutatav," kinnitas patendiameti kommunikatsioonispetsialist Eva Tammaru.

PrEP-i odavnemine aitaks Eestis HIV-i nakatumist Kerstin Kase hinnangul vähendada. "Inimesed ei pruugi sellest rääkida, et nad on meestega seksivad mehed, ei tähenda, et nad seda poleks. Nõudlus on olemas, me näeme seda igapäevaselt töötades," sõnas infektsionist. Näiteks uurivad patsiendid, kas ja kuidas saaks tellida seda teistest riikidest.

Suurt vajadust riskirühmade tõhusa kokkupuute-eelse ja -järgse profülaktilise ravi järele nägi ka Eesti Haigekassa. Üleöö ega parasjagu väljatöötamisel oleva HIV ravijuhenditeta seda siiski pakkuda ei saa. "Vajalik on välja töötada PrEP ravi kontrolli- ja rakendussüsteem, mis peale ravimite kättesaadavaks tegemist tagaks ka patsiendi nõustamise, HIVi ja hepatiidi testimise, neerude töö jälgimise ning suguhaiguste testimise," selgub kommentaarist.

Kerstin Kase rõhutas, et PrEP-i võtmisel ei tohiks ettevaatust kaotada. Arsti juures peaks kontrollis käima iga kolme kuu tagant. "Kogu süsteemi töötamise eeldus on, et samamoodi nagu HIV-positiivsed, peavad olema PrEP-i saavad inimesed arsti pideva jälgimise all," sõnas infektsionist.

Kokkupuutejärgne ravi
HIV-i diagnoosi saanud inimesega seksuaalvahekorras olemise või süstlatorke järel on abi kokkupuutejärgsest profülaktikast ehk PEP ravimitest. Esmalt tuleks pöörduda infektsionisti poole. "Seda tuleks alustada nii pea kui võimalik, kõige rohkem 72 tunni jooksul. Kui tulla kahe nädala pärast, siis profülaktika enam ei aita," sõnas Kerstin Kase.

Viiruse pidurdamiseks tuleb võtta kuu jooksul iga päev kaks tabletti. Kokku läheb see maksma ligikaudu 1500 eurot. Nakatumisoht pole HIV-i alla suruvaid ravimeid võtva inimesega seksuaalvahekorras olles kuigi suur. Kõrge viiruskoormusega inimesed pole seevastu oma nakatumisest tavaliselt teadlikud. Nõnda pole see levinud eriliselt ka mujal maailmas.