Nüüd tuleb Briti teadlaste uuringust välja, et isegi niivõrd süütuna näiv tegevus nagu võileivasöömine jätab endast maha vägagi suure süsinikujalajälje.

Süsinikujalajälg on ühest küljest kujundlik mõiste, kuid teisalt põhimõtteliselt ka üsna täpselt välja arvutatav suurus, mis näitab kasvuhoonegaasiheidete koguhulka, mille inimene mõne oma tegevuse tagajärjel atmosfääri päästab.

Manchesteri ülikooli teadlased Namy Espinoza-Orias ja Adisa Azapagic võtsid oma rehkendustes arvesse võileiva kogu elutsükli, alates koostisosade tootmisest, pakendamisest ja transpordist kuni toidujäätmete tekkeni nii tootmisel kui ka kodumajapidamises.

Nad analüüsisid 40 võileivatüüpi, nii isetehtuid kui ka valmiskujul müüduid. Selgus, et kõige suurem süsinikujalajälg on võileibadel, mille koosseisus leidub sealiha – kas siis peekoni-, singi- või vorstiviilu kujul –, juustu või krevette.

Üksainus poest ostetud muna-, peekoni- ja vorstivõileib tekitab süsinikdioksiidiekvivalendile teisendatult 1441 grammi ehk ligi poolteist kilo kasvuhoonegaase. Samaväärse koguse süsihappegaasi paiskab õhku auto, kui sõidab maha paarkümmend kilomeetrit.

Kodus tehtud võileibade süsinikujalajälg on aga keskmiselt umbes poole väiksem kui poest ostetud valmisvõileibadel.

Nii kirjutavad teadlased ajakirjas Sustainable Production and Consumption.