"Veidi enam kui poole kilo jagu CO2 ei pruugi tunduda erilise näitajana. Eriti kui arvestada, et sellega saab valmistada 800 grammi kaaluva toote. Kuid kui juurde võtta, et ainuüksi Suurbritannias müüakse iga päev üle kümne miljoni saia- ja leivapätsi, saavad väikestest numbritest juba suured," sõnas uurimuse esimene autor Liam Goucher ERR Novaatorile.

Eesti 75 000 tonni lähedale jääv iga-aastane saia- ja leivatoodang võrreldes maailma suurriikidega erilist skaleerimisefekti siiski ei anna. Sheffieldi ülikooli doktorant lisas, et täpne saiapätsi tootmisega seonduv süsinikdioksiidi hulk võib olla riigiti erinev ja sõltuda tootjatest.

Küll aga võimaldab toote elutsükli üksikasjalik analüüs aimu saada erinevatest leiva ja saia tootmisega seonduvatest keskkonnamõjudest. "Ehk kõige olulisemana leidsime, et 43 protsenti süsihappegaasist saab kanda ammoniumnitraadi ehk lämmastikväetiste kasutamise arvele. See ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik," lisas Goucher. Kaks kolmandikku väetisega seonduvatest emissioonidest seostub omakorda selle tootmisega, milleks kasutatakse tavaliselt maagaasi.

Kokku kasutatakse igal aastal põllukultuuride väetamiseks 60 miljonit tonni keemilist väetist. Käsikäes maailma rahvastikuarvu kasvuga võib oodata, et näitaja kasvab lähitulevikus veelgi.

Goucher märkis, et väetiste kasutamisest pole saagikuse kasvatamiseks pääsu. "Sama toidu hulga tootmiseks tuleks kasutada rohkem maad. Sellega kaasnevalt kasvab kohe ka sellega seonduv keskkonnamõju," laiendas doktorant. Väetistega seonduvaid kasvuhoonegaase saab siiski tema sõnul vähendada. Näiteks võiks kasutada selle tarbeks taastuvatest allikatest pärinevat energiat, leida võimalusi väetise täpsemalt põldudele kandmiseks või küllastada pinnast lämmastiku siduvate mikroobidega.

Doktorant nentis, et põllumeestel puudub hetkel väetiste vastutustundlikumaks kasutamiseks motivatsioon. "Samas tuleks hoiduda näpuga väetisetootja, põllumehe või isegi tootja ja tarbija suunas osutamisest. Kui probleemi ulatust paremini, antud juhul saiapätsi näitel, mõistetakse, mõjutab see tarbijate käitumise mõjul ka ahela ülejäänud lülisid," mõtiskles Goucher.

Keskkonnamõju ulatuse poolest järgnes saia küpsetamiseks tarviliku nisu kasvatamisele ja koristamisele vilja jahvatamine ja sellest saiapätsi küpsetamine.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Plants.

* - Ühe saiapätsi tootmisel paiskub õhku hinnanguliselt 589 grammi süsihappegaasi. 2015. aastal Euroopa Liidus müüdav auto ei tohiks kilomeetri õhku paisata rohkem kui 130 grammi CO2.