Teadlased arvutasid välja saiapätsi keskkonnamõju ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: jeffreyww/Creative Commons

Peaaegu pool saiapätsi valmistamisel keskkonnale jäetavast jäljest tuleneb lämmastikväetiste kasutusest, järeldavad briti teadlased. Kokkuvõtlikult on saiapätsi valmistamiseks kuluv ressursside hulk võrreldav umbes viie kilomeetri pikkuse autosõiduga*.

"Veidi enam kui poole kilo jagu CO2 ei pruugi tunduda erilise näitajana. Eriti kui arvestada, et sellega saab valmistada 800 grammi kaaluva toote. Kuid kui juurde võtta, et ainuüksi Suurbritannias müüakse iga päev üle kümne miljoni saia- ja leivapätsi, saavad väikestest numbritest juba suured," sõnas uurimuse esimene autor Liam Goucher ERR Novaatorile.

Eesti 75 000 tonni lähedale jääv iga-aastane saia- ja leivatoodang võrreldes maailma suurriikidega erilist skaleerimisefekti siiski ei anna. Sheffieldi ülikooli doktorant lisas, et täpne saiapätsi tootmisega seonduv süsinikdioksiidi hulk võib olla riigiti erinev ja sõltuda tootjatest.

Küll aga võimaldab toote elutsükli üksikasjalik analüüs aimu saada erinevatest leiva ja saia tootmisega seonduvatest keskkonnamõjudest. "Ehk kõige olulisemana leidsime, et 43 protsenti süsihappegaasist saab kanda ammoniumnitraadi ehk lämmastikväetiste kasutamise arvele. See ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik," lisas Goucher. Kaks kolmandikku väetisega seonduvatest emissioonidest seostub omakorda selle tootmisega, milleks kasutatakse tavaliselt maagaasi.

Kokku kasutatakse igal aastal põllukultuuride väetamiseks 60 miljonit tonni keemilist väetist. Käsikäes maailma rahvastikuarvu kasvuga võib oodata, et näitaja kasvab lähitulevikus veelgi.

Goucher märkis, et väetiste kasutamisest pole saagikuse kasvatamiseks pääsu. "Sama toidu hulga tootmiseks tuleks kasutada rohkem maad. Sellega kaasnevalt kasvab kohe ka sellega seonduv keskkonnamõju," laiendas doktorant. Väetistega seonduvaid kasvuhoonegaase saab siiski tema sõnul vähendada. Näiteks võiks kasutada selle tarbeks taastuvatest allikatest pärinevat energiat, leida võimalusi väetise täpsemalt põldudele kandmiseks või küllastada pinnast lämmastiku siduvate mikroobidega.

Doktorant nentis, et põllumeestel puudub hetkel väetiste vastutustundlikumaks kasutamiseks motivatsioon. "Samas tuleks hoiduda näpuga väetisetootja, põllumehe või isegi tootja ja tarbija suunas osutamisest. Kui probleemi ulatust paremini, antud juhul saiapätsi näitel, mõistetakse, mõjutab see tarbijate käitumise mõjul ka ahela ülejäänud lülisid," mõtiskles Goucher.

Keskkonnamõju ulatuse poolest järgnes saia küpsetamiseks tarviliku nisu kasvatamisele ja koristamisele vilja jahvatamine ja sellest saiapätsi küpsetamine.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Plants.

* - Ühe saiapätsi tootmisel paiskub õhku hinnanguliselt 589 grammi süsihappegaasi. 2015. aastal Euroopa Liidus müüdav auto ei tohiks kilomeetri õhku paisata rohkem kui 130 grammi CO2.



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: