Tehnikaülikooli mudel aitab ennetada diabeedihaigel jala amputeerimist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Diabeedihaigetel tekib sageli jalahaavandeid, -vigastusi ja luukahjustusi, mis võivad viia jäseme amputeerimiseni.
Diabeedihaigetel tekib sageli jalahaavandeid, -vigastusi ja luukahjustusi, mis võivad viia jäseme amputeerimiseni. Autor/allikas: britt kapec/Flickr

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) IT-teaduskonna tudeng lõi magistritöös mudeli, mis aitab ennustada 90-protsendilise täpsusega diabeedi patsientide jalahaavandite paranemise tõenäosust ja seda, kas diabeedi tüsistus võib lõppeda amputeerimisega.

Eelmisel nädalal oli ERR Novaatoris ja "Aktuaalses kaameras" lugu noorest naisest, kellel 1. tüüpi diabeedi tõttu oli tekkinud mitu luukahjustust ning teda ähvardas jala amputeerimine. Õnneks suutsid Ida-Tallinna Keskhaigla ja TalTechi teadlased koostöös välja töötada implantaadi, mis luud asendab ning see päästis jala amputeerimisest.

Taolisi juhtumeid oleks aga võimalik ennetada, kui prognoosida patsientide jalahaavandeid ja tüsistusi ning just sellise mudeli töötaski magistrant Krisseliine Pärt välja.

Ta võttis aluseks Haigekassa raviandmed – kokku ligikaudu 2,5 miljonit andmepunkti. Selle põhjal arvutas ta kokku, et aastas kulub diabeedi patsientide jalahaavandite raviga seotud kuludeks ligi 4,5 miljonit eurot.

"Katsetasin jalahaavandite ravi tulemuslikkust mõjutavate tegurite leidmiseks erinevaid mudeleid ning parima tulemuse andis mudel, mis vaatab 141 päeva jooksul pärast jalahaavandi esmast diagnoosi, milliseid raviteenuseid, ravimeid ja meditsiiniseadmeid patsient kasutas. Tulemuste põhjal on võimalik 90-protsendilise täpsusega hinnata, kas haav paraneb 141 päeva jooksul või on tekkinud amputeerimise risk," rääkis Pärt.

Magistritöös vaatles ta 10 aasta andmeid ning tõi muuhulgas välja, et väga suurt rolli haiguse ravi tulemuslikkuses mängisid perearsti, pereõe ning eriarstiabi külastused. See näitab haavaravi järjepidevuse olulisust ja kättesaadavuse vajadust.

Loodud algoritm aga läheb sammu edasi ning Krisseliine Pärt näeb ühe võimalusena, et tervisesüsteem teavitab automaatselt patsiendi perearsti, kui konkreetsel patsiendil on risk haavandi mitte paranemiseks või on suurenenud risk amputatsiooniks Tervishoiusüsteem saab seejärel ennatlikult sekkuda, ja määrata sobivat ravi või suunata koduõe teenusele. "Andmed on selliste otsuste ja ennetavate sekkumiste jaoks olemas," selgitas Pärt lähituleviku võimalusi.

Magistritöö juhendaja Priit Kruus tõi välja, et nimetatud algoritmi juurutamiseks on vaja see jätku-uuringus nii statistiliselt kui ka kliiniliselt valideerida. "Kui selline lahendus lõpuni arendada ja kasutusse viia, saaksime ennetada suuremat kahju ja haigustüsistusi," ütles Kruus lisades, et üks oluline diabeedi tüsistuste riskifaktor on alkohol.

Diabeediga seotud ravi kulud on maailmas ja Eestis kõrged. Jalahaavand on üks diabeedi tüsistustest ning moodustab ligi viiendiku diabeedi kogukuludest. Suhkrutõvega patsientide arv suureneb iga aastaga ning seetõttu on väga oluline uurida, kuidas diabeedi tüsistustega seotud probleeme lahendada. Magistritöö tõi välja, et patsiendi ravikulud amputeerimise korral on 47 korda suuremad võrreldes patsiendiga, kelle haav paranes vähem kui 141 päevaga.

Krisseliine Pärti magistritöö pealkiri on "Jalahaavandite käsitluse tulemuslikkus ja kulusid mõjutavate tegurite leidmine Eesti diabeedipatsientide ravikindlustuse andmete põhjal" ning ta kaitses selle tervishoiutehnoloogia erialal.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: