WHO: Euroopa kõige ülekaalulisemad lapsed elavad Vahemeremaades ({{commentsTotal}})

Laste ülekaal on viimasel kümnendil Eestis hüppeliselt kasvanud.
Laste ülekaal on viimasel kümnendil Eestis hüppeliselt kasvanud. Autor/allikas: photographingtravis/Creative Commons

Rasvunud ja ülekaaluliste 6–9aastaste laste osakaal on kasvanud eeskätte Vahemere-äärsetes riikides. Samas on ülekaalulised või rasvunud ka 40 protsenti Eesti poistest ja pea iga kolmas samasse vanuserühma kuuluv tüdruk, selgub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülevaatest.

Viinis toimunud rasvumisele pühendatud konverentsil esitleti Euroopas ja lähistel asuva 34 riigi kohta aastatel 2015–2017 kogutud andmeid. Analüüsist tuli välja, et kõige enam on rasvunud Lõuna-Euroopas asuvate riikides nagu Küpros, Kreeka, Itaalia ja Hispaania elavad lapsed. Kehamassiindeks ulatus üle 30 keskmiselt igal viiendal lapsel.

Eestis olid rasvunud vastavalt 11 protsenti poistest ja kaheksa protsenti tüdrukutest. Veel vastavalt 29 ja 23 protsenti olid ülekaalulised.

Vahemere riikides kannustas raporti autorite hinnangul ülekaalulisuse kasvu suuresti piirkonnale iseloomulikust toidusedelist loobumine ja vähesem liikumine.

Tüüpiliselt seostatakse rohket oliiviõli, värskeid puu- ja köögivilju, täisteratooteid, keskmisel määral kala ja kana tarbimist ning vähesel määral piimatoodete ja punase liha söömist näiteks väiksema südame- ja vereskoonkonna ning II-tüüpi diabeedi ja teiste ainevahetushäirete esinemisriskiga. Suhkru- ja energiarikkama toidu osakaal on aga ka seal viimastel kümnenditel kasvanud.

Ülevaate autorid rõhutasid, et liigne töödeldud ja lisanditega toitude ning soola ja suhkru tarbimine on probleem aga ülejäänud maailmas. Samas nentisid nad, et ebaproportsionaalselt palju on suurenenud ülekaaluliste ja rasvunud laste arv vaesemates riikides. Näiteks elab Kreeka allpool vaesuspiiri 36 protsenti rahvastikust – tervislik toit ja eluviis on kallim.

Positiivse märgina tõid autorid aga välja, et kolm neljandikku riikides nagu Albaania, Taani, Iirimaa ja Itaalia ning ka Moskvas elavatest lastest sööb juur- ja puuvilju 4–6 korda nädalas. Samades riikides elavad lapsed sõid ka kõige vähem kiirtoitu.

Eelnevad uuringud on viidanud muu hulgas, et lapseeas rasvumine kasvatab rasvumise, diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste riski ka täiskasvanueas. Rasvunud vanematel on aga 5–7 korda tõenäolisemalt ka endal rasvunud lapsed.

Tutvu ülevaatega täies mahus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: