Viinis toimunud rasvumisele pühendatud konverentsil esitleti Euroopas ja lähistel asuva 34 riigi kohta aastatel 2015–2017 kogutud andmeid. Analüüsist tuli välja, et kõige enam on rasvunud Lõuna-Euroopas asuvate riikides nagu Küpros, Kreeka, Itaalia ja Hispaania elavad lapsed. Kehamassiindeks ulatus üle 30 keskmiselt igal viiendal lapsel.

Eestis olid rasvunud vastavalt 11 protsenti poistest ja kaheksa protsenti tüdrukutest. Veel vastavalt 29 ja 23 protsenti olid ülekaalulised.

Vahemere riikides kannustas raporti autorite hinnangul ülekaalulisuse kasvu suuresti piirkonnale iseloomulikust toidusedelist loobumine ja vähesem liikumine.

Tüüpiliselt seostatakse rohket oliiviõli, värskeid puu- ja köögivilju, täisteratooteid, keskmisel määral kala ja kana tarbimist ning vähesel määral piimatoodete ja punase liha söömist näiteks väiksema südame- ja vereskoonkonna ning II-tüüpi diabeedi ja teiste ainevahetushäirete esinemisriskiga. Suhkru- ja energiarikkama toidu osakaal on aga ka seal viimastel kümnenditel kasvanud.

Ülevaate autorid rõhutasid, et liigne töödeldud ja lisanditega toitude ning soola ja suhkru tarbimine on probleem aga ülejäänud maailmas. Samas nentisid nad, et ebaproportsionaalselt palju on suurenenud ülekaaluliste ja rasvunud laste arv vaesemates riikides. Näiteks elab Kreeka allpool vaesuspiiri 36 protsenti rahvastikust – tervislik toit ja eluviis on kallim.

Positiivse märgina tõid autorid aga välja, et kolm neljandikku riikides nagu Albaania, Taani, Iirimaa ja Itaalia ning ka Moskvas elavatest lastest sööb juur- ja puuvilju 4–6 korda nädalas. Samades riikides elavad lapsed sõid ka kõige vähem kiirtoitu.

Eelnevad uuringud on viidanud muu hulgas, et lapseeas rasvumine kasvatab rasvumise, diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste riski ka täiskasvanueas. Rasvunud vanematel on aga 5–7 korda tõenäolisemalt ka endal rasvunud lapsed.

Tutvu ülevaatega täies mahus.