Eestis on kasvanud laste keskmine kehakaal viimase 15 aastaga erakordselt kiiresti – rasvunud või ülekaaluline on neist iga kolmas. Samasugust trendi on märgata kogu rahvastiku lõikes terves läänemaailmas. Seda teemat käsitleb sel nädalal Eesti-keskselt ka saade "Suud puhtaks".

2015. aasta seisuga oli kogu maailmas 108 miljonit rasvunud last ja 604 miljonit rasvunud täiskasvanut. Rasvumise üldine levimus laste hulgas oli 5 protsenti ja täiskasvanute hulgas 12 protsenti.

Liigse kehakaaluga seonduvad terviseprobleemid kimbutavad peaaegu iga kolmandat maailmas elavat inimest. Seejuures on viimase 35 aasta jooksul kasvanud ka nende tõttu surevate inimeste arv.

Kuigi viimastel aastatel on räägitud üha rohkem ka võimalusest, et kehamassiindeksi alusel ülekaaluliste või rasvunute liigituvate inimeste tervisenäitajad võivad olla korras, võib pidada seda müüdiks. Erinevate tervisehädade tekke ja suremuse vähendamiseks on kõige parem, kui kehamassiindeks jääb 20 ja 25 vahele.

Selle poole tasub püüelda. Seejuures tasub märkida, et vahemik on Maailma Terviseorganisatsiooni normaalkaalu suhtes kergelt nihkes. Teisisõnu ei pruugi ka selle alumise piiri lähedal olev kehakaal kõige tervislikum.

Uurimus põhineb hiljutisel üleilmse haiguskoormuse uuringul. Projekti raames üritati viia kokku kõik maailma sagedamini esinevad haigused ja vigastused erinevate demograafiliste rühmadega. Mitte eriti üllatuslikult seostub liigne kehakaal kõige tugevamalt südame ja veresoonkonna haigustega. Nende arvele sai kanda kaks kolmandikku kõigist kehakaaluga seonduvatest surmadest. Sellele järgnesid diabeet ja neeruhaigused.

Kokku mõjutas liigne kehakaal 2015. aastas maailmas hinnanguliselt 2,2 miljardit inimest ehk toona umbes 30 protsenti maailma inimestest. Rasvunud täiskasvanuid ja laps elas maailmas vastavalt enam kui 600 miljonit ja peaaegu 108 miljonit. Seejuures kahekordistust rasvunute osakaal aastatel 1980–2015 rohkem kui 70 riigis. Seda nii täiskasvanute ja laste kui ka meeste ja naiste hulgas.

"Me ei näe enda andmete põhjal, et nende ülekaalulisuste arv lähiajal oma lae saavutaks. Teatud tasandil vihjab see, et seni appi võetud meetmed pole avaldanud vähemalt pikas perspektiivis veel loodetud mõju," nentis eelmainitud uurimuse juhtivautor AshkanAfsin. Kuigi tänu paremale arstiabile on nii suremusrisk kui ka haigena elatud aastate arv inimese kohta hakanud vähenema, oleks professori sõnul märksa kulutõhusam tegeleda probleemi ennetamisega.

Kõige suurema rahvaarvuga 20 riigist oli rasvunud täiskasvanute ja laste osakaal kõige suurem vastavalt Egiptuses (35,3 protsenti) ja USA-s (12,7 protsenti). Kõige rohkem liigse kehakaaluga seostavaid surmajuhtumeid on Venemaal.

Eestis on kõige murettekitavam vanusegrupp on 10–13aastased. Seejuures tasub välja tuua, et ülekaaluliste vanemate laps on sagedamini ka ise täiskasvanueas ülekaaluline.

Erinevatel ühiskonna arengutasemetel on rasvumine kasvanud mitmete kümnendite jooksul, mis näitab, et probleem ei ole ainult sissetulekus või rikkuses. Muutused toidukeskkonnas ja -süsteemides on tõenäoliselt peamised tegurid, seisab uuringus.

Suure energiasisaldusega toiduainete suurenenud saadavus, kättesaadavus ja taskukohasus ning nende intensiivne reklaamimine võib selgitada liigsete energiakoguste tarvitamist ja kehakaalu tõusu erinevates elanikkonna rühmades. Potentsiaalseteks põhjusteks on peetud ka linnastumisele ja keskkonnamuutustele järgnenud füüsilise tegevuse võimaluste vähenemist. Samas tekkisid need muutused juba enne rasvumise ülemaailmset kasvu ja on vähetõenäoline, et need on peamised tegurid.

Võtmerolli mängivad ülekaalu ennetamisel õigel ajal sisse harjutatud söömis- ja liikumisharjumused. Selle põhjustena tuleb välja tuua liialdamine magusaga, vähene puu- ja juurviljade tarbimine, mis on võrreldes teiste Euroopa riikidega Eesti laste seas kõige halvem, aga ka liigvähene füüsiline aktiivsus. Oma roll n-ö istumisaja pikenemises on ka nutiseadmetel.

Ülekaalu ennetamine algab väikestest tegevustest, mis on jõukohased nii vanematele kui lastele:

• Magusad või ka vähem magusad kuid töödeldud hommikusöögihelbed tasub vahetada täisterahelvestest pudru vastu.
• Kooli ja koolist koju, aga ka tööle ja sealt koju võiks kõndida.
• Lapsele tuleks juba varakult õpetada, et janu kustutamiseks on parim jook vesi ning rääkida selgelt kui palju üks või teine toiduaine ja jook sisaldab suhkrut ja rasva. Vahetund ja kohvipaus töö juures on hea aeg liigutamiseks.
• Iga tunni jooksul teha 100 sammu on juba täiesti piisav, et ergutada verevarustust ja mõttetegevust.
• Ka televiisori või arvuti ees filmi vaadates on võimalik teha kükke või võimelda.
• Tasub hoiduda harjumusest pidevalt näksida või süüa arvutiekraani või televiisori ees. Kindlatel toidukordadel söömine ja taldrikule teadlikult mitmekülgse toidu valimine aitab isusid kontrollida ja kehvade harjumuste tekkimist vältida.

"Suud puhtaks" on ETV eetris kolmapäeval kell 20.45 ja 21.40.