Laste rasvumine algab kodusest kasvatusest ({{commentsTotal}})

Eestis on kasvanud laste keskmine kehakaal viimase 15 aastaga erakordselt kiiresti – rasvunud või ülekaaluline on neist iga kolmas. Tervise arengu instituudi projektijuht Kristin Salupuu nentis, et võtmerolli mängivad ülekaalu ennetamisel õigel ajal sisse harjutatud söömis- ja liikumisharjumused.

"Kui laps tundub juba silmnähtavalt eakaaslastest suurem ja pontsakam, siis on sellega (tegelemisega) hiljaks jäädud. Isegi kui laps ei ole ülekaalus ja tal pole kujundatud õigeid söömis- ja liikumisharjumusi, on see tema hilisemas elus suurem riskitegur," leidis Salupuu saates "Terevisioon". Inimesed ei oska tema sõnul sageli teadvustada, kui palju nende toidusedel nende keha mõjutab.

Kõige murettekitavam vanusegrupp on projektijuhi sõnul 10–13aastased. Seejuures tasub välja tuua, et ülekaaluliste vanemate laps on sagedamini ka ise täiskasvanueas ülekaaluline. "Liialdamine magusaga, vähene puu- ja juurviljade tarbimine, mis on võrreldes teiste Euroopa riikidega Eesti laste seas kõige halvem, aga ka liigvähene füüsiline aktiivsus," loetles Salupuu suuremaid riskitegureid. Oma roll n-ö istumisaja pikenemises on ka nutiseadmetel.

Ülekaalu ennetamine algab projektijuhi sõnul juba väikestest ettevõtmistes. Kasvõi magusad hommikusöögi helbed võiks vahetada välja pudru vastu, kooli ja koolist koju võiks aga jalutada "Selle juures on kindlasti abiks perearst. Kehamassiindeksi järgi ülekaalu määramine ei toimi. Selle jaoks on n-ö kaalu- ja kasvukõverad, mille alusel saab määrata, kas laps on ülekaalus või mitte," lisas Salupuu. Samas ei tasuks ka oodata, et keegi väljaspool kodu saaks laste käitumist olulistelt mõjutada.

"Mingis mõttes on see naljakas, kui oodatakse sellist välist abikätt või motivatsiooni selleks, et muuta enda harjumusi või omaenda harjumusi. See algab kodust ja kui sees on olemas soov muutuda, siis see toimib," laiendas Salupuu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: