''Ülekaaluliste isade lapsed kukkusid enne kolmandat eluaastat nende sotsiaalseid oskusi mõõtvas katses läbi 75 protsenti sagedamini. Nad ei oska oma eakaaslastega niivõrd hästi suhelda ja suhestuda,'' selgitas uurimuse juhtivautor Edwina Yeung Eunice Kennedy Shriveri riiklikust lastetervise ja inimarengu instituudist ERR Novaatorile.

Lapsed, kelle ema oli tugevalt ülekaaluline ehk kehakaalu ja pikkuse suhe ületas 30, kukkusid pea sama sageli läbi peenmotoorika arengut mõõtvas ülesandes. Teisisõnu ei suutnud nad oma eakaaslastega võrreldavalt hästi kontrollida näiteks oma käte ja sõrmede liikumist. Sama võis öelda ka jäsemete koordinatsiooni kohta.

''Rasvunud isade ja emade (mõlema vanema KMI ületas 35) lapsed kukkusid kolm korda sagedamini läbi ka testis, mis pani proovile nende probleemide lahendamise oskuse. Mõnes mõttes on see järjekordne näide sellest, kui oluline on õige toitumine ja elustiil. Ülekaalulisus kätkeb endas mitmeid riske hoolimata sellest, kas sinust saab vanem või mitte,'' lisas Yeung. Seosed ei kadunud ka pärast näiteks vanemate sissetuleku, haridustaseme ning alkoholi ja tubaka kasutamise potentsiaalse mõju lahutamist.

Uuring põhineb Ameerika Ühendriikides elava 4821 elava lapse ja nende vanemate kohta kogutud andmetel. Laste arengutaset hinnati erinevate katsetega kuni kolmeaastaseks saamiseni kuuel korral. Kasutatud standardse testi eesmärgiks on märgata arengu pidurdumist kuni kuuenda eluaastani. Tegu on ühe esimese tööga, mis hindas korraga nii isa kui ka ema ülekaalu mõju.

Ainult Ameerikas?
Võrreldavates hiljuti Euroopas läbiviidud uuringutes avaldunud seoseid leitud pole. Yeung näeb põhjusena erisusi metoodikas. ''Ülekaalulisus pole teil veel sedavõrd suur probleem kui meil, nii et neis uuringutes arvati ülekaaluliste rühma ka need vanemad, kelle kehamassiindeks ületas 25 ehk nad olid kergelt ülekaalulised,'' laiendas epidemioloog. Yeungi ja tema kolleegide töös kerge ülekaalu ja arengu pidurdumise vahel tugevaid seoseid ei leitud.

Samuti koguti uuringutes kogutud andmed suuresti enne rasvumisepideemiat. Liigsed kilod on muutumas üha suuremaks probleemiks aga ka Euroopas. Näiteks hiljuti ilmunud uuringu kohaselt on ülekaalulised kolmandik Euroopa Liidus elavatest viljakas eas naistest.

Vanemate kehakaal võiks kujutada Yeungi hinnangul endast ühte indikaatorit, mille alusel saaksid näiteks lasteaiakasvatajad ja lastearstid pöörata rohkem tähelepanu lastele, kellel on suurem risk arengus maha jääda. ''Mida varem seda märgatakse ja jaole jõutakse, seda tõenäolisemalt ei jäta need sekkumise mõjul nende üldisele vaimsele võimekusele ja sotsiaalsetele oskustele pikas plaanis nii suurt jälge,'' märkis Yeung.

Põhjused ebaselged
Kuidas täpselt vanemate ülekaal laste arengut mõjutab, pole hetkel veel kuigi selge. Peamiselt loomkatsete põhjal on ema ülekaalu puhul juhtivaks hüpoteesiks ülekaalulisusega seonduv organismi põletikulisus. ''See omakorda avaldab aga juba mõju loote ja selle aju arengule. Samale on vihjanud mõned inimesi hõlmanud uuringud,'' lisas epidemioloog.

Isade ülekaalu roll laste arengus on veelgi hägusem. Tõenäoliselt taandub see epigeneetikale ehk erisustele geenide avaldumises. Seda nii isa spermides kui ka lapse hilisemast elukeskkonnast tingitud muutustele laste enda genoomis.

Yeung rõhutas, et kuna tegu oli vaatlusliku uuringuga, polnud neil võimalik tõmmata laste arengu ja vanemate ülekaalu vahel põhjuslikke seoseid ning sarnastele tulemustele peaksid jõudma sõltumatud teadlasrühmad. ''Ent vaadates juba ülekaalulisusega selgemalt seostatud riskide poole, ei tee paha enda kehakaalule rohkem tähelepanu pöörata,'' mõtiskles epidemioloog.

Uurimus ilmus ajakirjas Pediatrics.