Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?

Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.
"Kui su naine ütleb, et mine arstile, siis sa ütled ei, aga kui su [lemmik] jalgpalliklubi ütleb sulle, et mine arstile, siis sa lähed arstile," selgitas programmi EuroFIT mainevideos üks osalejatest.
Tõepoolest, uuringu ühe eestvedaja, Norra sporditeaduste kooli teadlase Eivind Anderseni sõnul ei olnud meeste värbamine mingisugune probleem ja neil õnnestus kõigest paari päeva jooksul saada uuringusse rohkem kui tuhat meest.
"Näiteks Norra klubides kulus meil kolmesaja mehe värbamiseks viis tundi. Me oleme selle üle väga uhked," märkis Andersen Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity.
Uuring korraldati Portugali, Norra, Hollandi ja Inglismaa 15 eliitjalgpalliklubis. Iga klubi fännidest värvati uuringusse umbes 60–80 meest vanuses 30–65 eluaastat, kelle kehamassiindeks (KMI) oli vähemalt 27 kg/m2 ehk kes olid tugevalt ülekaalus.
Miks just jalgpallifännid?
Andersen tõi välja, et jalgpalliklubide fännide näol on tegemist just sellise heterogeense rühmaga, keda nad tahavad. "Ülekaalulised mehed arvavad, et salenemine ja toitumise jälgimine on naistele, sest "tõelised mehed ei pea dieeti" ja nad kipuvad kaalujälgimisprogamme vältima. Neid on lihtsalt raske kätte saada, seepärast kasutasime jalgpalliklubisid," selgitas ta.
Teadlased kasutasid ära seda lojaalsust ja kirge, mida fännid tunnevad oma jalgpalliklubi vastu ja panid nad oma tervise nimel töötama. Oluline motivatsioonimehhanism on asjaolu, et värvatud saavad kasutada uuringu ajal oma lemmiklubi väljakuid.
Programmi eesmärk on testida EuroFIT-i efektiivust ja vaadelda just nimelt pikaajalisi mõjusid – kas uuringus osalenud mehed teevad ka 12 kuud pärast programmis osalemist päevas vähemalt 1000 sammu varasemast rohkem ja on vähendanud oma igapäevast istumisaega vähemalt 25 minuti võrra.
Tervisealast teadlikkust suurendatakse interaktiivsete ülesannetega
Programm koosneb 12-st iganädalasest ja 90 minuti pikkusest rühmasessioonist, mida korraldavad samade eliitjalgpalliklubide abitreenerid, kellele Norra sporditeaduste kooli teadlased andsid ette väga laiahaardelise programmi. 12 nädala jooksul antakse meestele teadmisi tervisliku söömise ja joomise ning elustiilimuutuste kohta, mängitakse ühiselt jalgpalli ning õpetatakse enesekontrollioskusi ja -strateegiaid.
Aga nagu Andersen oma ettekande alguses rõhutas, siis värvatud mehed kuuluvad nende hulka, kellele ei meeldi, kui keegi ütleb neile ette, mida nad peaksid oma tervise parandamiseks tegema. Seepärast on programmis teadmiste edasiandmine lahendatud selliselt, et mehed saavad oma treeneritelt ülesandeid, mille eemärk on tõsta tervisealast teadlikkust vahetumas, interaktiivses vormis.
"Näiteks õppesessioonil, kus keskenduti toitumisele, panid treenerid matile laiali plastmassist toiduained ja meeste ülesanne oli välja selekteerida need, kus on palju kahjulikke aineid. Aga olulisem on see, et need ülesanded innustavad rühmadiskussioone, aasimist, naeru, ja muidugi – omavahelist kogemuste jagamist," selgitas Andersen.
90-minutilisest sessioonist on 30–40 minutit pühendatud füüsilisele aktiivsusele. Treenerid otsustavad tavaliselt jalgpalli kasuks, mida saab mängida jalutades. Samuti antakse osalejatele juhend erinevate käitumuslike tehnikatega, mille seast nad saavad valida, mida teha ja mida mitte teha.
"Kõige olulisem on ilmselt see, et nad seavad omale eesmärke. SitFit-nimelisest seadmest saavad nad tagasisidet oma tehtud sammude ja füüsiliselt aktiivselt veedetud aja kohta. Neil on mingisugune algtase, milleni nad peavad jõudma ning ühtlasi seavad omale iga nädal eesmärke," kirjeldas Andersen.
Andersen märkis, et muidugi ei saa sellise programmi puhul kõrvale jätta võistlusmomenti. "Tiim, kes saab ühe nädala peale kokku kõige rohkem samme, võidab. Norralastel on väga hea meel, kui nad võidavad suuremaid klubisid, nagu Arsenal ja Porto."
Aga naised?
"Me tahtsime naisi ka kaasata, aga nad ütlesid ei," muigas Andersen ja lisas, et nad [programmi koostajad] mõistavad neid. "Olles näinud kõrvalt mitmeid sessioone, siis võin öelda, et seal on palju aasimist."
Mida mehed programmist arvavad?
Seega, mehed on füüsilisest aktiivsusest ja kaalulangetamisest huvitatud küll, aga ainult siis, kui seda esitletakse neile sobivas vormis ja keskkonnas.
Anderseni sõnul neil tulemusi veel ei ole, küll aga võib üht-teist järeldada programmis osalevate meeste antud tagasidest. "Fookusgruppide tulemused näitavad, et meestele tõesti meeldis see programm," märkis ta.
"Mulle tundub, et ma olen lahti muukinud mingisuguse koodi ja leidnud viisi, kuidas püsivalt trenni teha. See on täpselt see, mida ma ei ole 20 aastat teinud, kui ma just üle ei hinda."
***
"Tulemused tulid päris kiiresti, kaotasin kohe paar kilo. Meil ei olnud varem vahendeid selle tegemiseks, aga see programm ja need treenerid on meile andnud vahendid, et see hoog sees hoida."
***
"Ma olen endaga rohkem rahul, kui ma saan need 10–11 000 sammu päevas tehtud. Ma olen kõndinud mitmel päeval töölt koju. Oluline on ka see positiivne mõtteviis, et sul ei ole vaja ilmtingimata saada 20 000 sammu täis, tähtis on see, et sa oled väljas ja liigud, ning ületad omale seatud eesmärke ning oled õnnelik."