Uuringu teinud teadlaste hinnangul oli 2015. aasta seisuga kogu maailmas 108 miljonit rasvunud last ja 604 miljonit rasvunud täiskasvanut. Rasvumise üldine levimus laste hulgas oli 5 protsenti ja täiskasvanute hulgas 12 protsenti. Rasvumise levimuse tippu täheldati naistel vanuses 60–64 ja meestel vanuses 50–54. Rasvumise kasv aastatel 1980–2015 ei erinenud oluliselt naiste ja meeste vahel mitte üheski vanuserühmas. Mõlemas rühmas oli rasvumise kasvumäär kõrgeim varases täiskasvanueas.

Laste hulgas vähenes rasvumine 2015. aastal vanusega kuni 14 eluaastani, misjärel hakkas see jälle tõusma. Seejuures ei täheldatud uuringus enne 20. eluaastat sugudevahelisi erinevusi. 1980–2015 oli lapseea rasvumise kasvumäär poiste ja tüdrukute vahel võrdne kõigis vanuserühmades.

Teadlased leidsid kõrge KMI-ga seotud tervisemõjude süstemaatilise hindamise käigus, et üleliigne kehakaal põhjustas 2015. aastal ülemaailmselt umbes neli miljonit surma ja 120 miljonit haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastat. Haiguskoormus on kaotus rahva tervises, mida väljendab surmade tõttu kaotatud eluaastate ning haigestumise ja välispõhjuste tõttu vähenenud täie tervise juures elatud eluaastate koguarv.

Pea 70 protsenti kõrge KMI-iga seotud surmadest olid põhjustatud südame-veresoonkonna haigustest ja rohkem kui 60 protsenti neist surmadest esinesid rasvunud isikutel. Rasvunud inimeste osakaal on viimase kolme kümnendi jooksul kasvanud ja kiiremini kui rasvumisega seotud haiguskoormus. Sellegipoolest, nii KMI-ga seotud haiguskoormuse suundumus kui ka suurus on riigiti väga erinev.

Maailma haiguskoormuse 2015. aasta uuringus hinnatud juhtivate terviseriskide seas on kõrge KMI üks jõudsamalt kasvavaid. Erinevatel ühiskonna arengutasemetel on rasvumine kasvanud mitmete kümnendite jooksul, mis näitab, et probleem ei ole ainult sissetulekus või rikkuses. Muutused toidukeskkonnas ja -süsteemides on tõenäoliselt peamised tegurid, seisab uuringus.

Suure energiasisaldusega toiduainete suurenenud saadavus, kättesaadavus ja taskukohasus ning nende intensiivne reklaamimine võib selgitada liigsete energiakoguste tarvitamist ja kehakaalu tõusu erinevates elanikkonna rühmades. Potentsiaalseteks põhjusteks on peetud ka linnastumisele ja keskkonnamuutustele järgnenud füüsilise tegevuse võimaluste vähenemist. Samas tekkisid need muutused juba enne rasvumise ülemaailmset kasvu ja on vähetõenäoline, et need on peamised tegurid.

Viimase kümnendi jooksul on teadlased teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas ülekaalulisust vähendada. Muu hulgas on soovitatud nt lastele suunatud ebatervislike toiduainete reklaami vähendamist, koolilõunate tervislikumaks muutmist, maksude rakendamist ebatervislike toiduainete tarbimise vähendamiseks ja asenduse pakkumist tervislike toitude tarbimise suurendamiseks.

Samas tuleb selliste sekkumistehnikate laialdase rakendamise efektiivsust ja teostatavust hinnata erinevates tingimustes. Viimastel aastatel on mõned riigid hakanud neid poliitikaid ellu viima, aga suuri, rahvastikuüleseid edusamme ei ole veel täheldatud.

Uuring ilmus ajakirjas The New English Journal of Medicine.