"Põhimõtteliselt on [kollageen] valk, mis hoiab loomi koos, ka inimesi," sõnas Tõugu saates "Terevisioon". Kollageeni leidub nahas, sidekoes ja luudes. Kui tavaliselt on valgus 20 erinevat aminohapet, siis kollageenis on ehituskive ainult kaks: glütsiin ja proliin.

Tõugu sõnul toodab keha ise kogu inimkehas leiduva kollageeni neist kahest aminohappest. "Ehk saame kasutada, mis tahes tablette me sisse võtame, ainult nende kahe aminohappe allikana, ainult proliini ja glütsiini allikana," selgitas ta. Tõugu sõnul pole vahet, kas tarvitada kollageeni pulbrina, kummikommina või vedelikuna. See satub igal juhul inimese makku ja peensoolde, kus keha teeb kõik sissevõetud valgud tükkideks ning paneb uuesti kokku.

"Glütsiini vajab inimene umbes viis kuni kümme grammi päevas, proliini umbes viis grammi," märkis professor. Osa sellest suudab inimkeha ise sünteesida ning osa peab tulema toidust. "Enamasti keskmine inimene, kes sööb keskmiselt normaalset toitu, saab glütsiini ja proliini kätte," osutas ta. Täpsemalt peab inimene sööma piisavalt valku. Tõugu sõnul saab aminohapped kätte ka taimse dieediga, kuigi loomses toidus on neid rohkem.

Kollageeni kui toidulisandi populaarsuse taga näeb professor inimeste muutunud toitumiseelistusi. "Vanasti inimesed, kui nad sea ära tapsid, sõid selle tervelt ära. Sõid ära ka need osad, mis sisaldasid rohkem kollageeni: näiteks kõrvad ja kamara," ütles ta. Samuti sisaldab üsna palju kollageeni vanakooli sült. Kuna inimesed eelistavad tänapäeval süüa kvaliteetsemat liha, jäävad looma kollageenirikkad osad üle. Tõugu sõnul on ülejäägile leitud nüüd uus rakendus toidulisandina.

Senised katsed on näidanud, et kollageeni tarvitamine ei ole inimesele kuidagi kahjulik. "Kas sellest on mingit kasu? Kui vastata küsimusele, kas keskmisel inimesel on sellest kasu, siis ma vastaks, et ei ole," sõnas professor. Tema sõnul leidub siiski neid, kellel on kollageenist kasu. Need on aga veel seni teadmata geneetilise eripäraga või väga valguvaese dieediga inimesed.

Kes siiski soovib kollageeni toidulisandina võtta, võiks Tõugu sõnul välja arvutada kollageenisisalduse grammihinna ning eelistada kõige odavamat toodet. "Odavamal juhul maksab see päevadoos 30 senti, mida peaaegu kõik inimesed võivad endale lubada. Kallimal juhul on see kolm kuni viis eurot. Sellisel juhul arvan, et selle raha eest ei saa inimene teenust tagasi," arutles ta.

Kosmeetikatoodetes sisalduv kollageen Tõugu sõnul aga naha kaudu ei imendu. Teisisõnu võib kollageenirikkast ilutootest loota vaid väliselt kaunistavat mõju. "Ta võib olla välise grimmi ja kosmeetikana, aga kui öeldakse, et ta toidab nahka, siis see ei ole õige," seletas professor.