Dieter Gerten Potsdami Kliimamõju Instituudist ja ta kolleegid arvutasid välja, et maailma praegune toidu tootmise süsteem oleks kestlik veel juhul, kui toitmist vajavaid suid oleks me planeedil 3,4 miljardit. Tegelikult on Maa rahvaarv praegu aga 7,7 miljardit.

Kuid kui sättida pisut ümber, mida, kus ja kuidas kasvatatakse ja kes mida sööb, siis suudaks meie planeet välja kanda ka enam kui kümne miljardi inimese toitmise.

Aastal 2009 töötasid teadlased välja üheksa nii-öelda planetaarset piiritingimust, mis peaksid seadma inimkonnale turvalise toimetamise teaduslikult põhjendatud raamid.

Gerten ja ta kaaslased analüüsisid nüüd neljast neist piirtingimusest tulenevaid nõudeid, mis on kõige rohkem põllumajandusega seotud: lämmastikväetiste kasutuse piiramine, magevee kasutuse piiramine, metsaraie piiramine ja elurikkuse säilitamine.

Nad jõudsid järeldusele, et tänapäeval rikub tervelt pool maailma toidutootmistegevusest neid nõudeid. Kuid nad nuputasid ka välja, mida tuleks muuta, et nõudeid ei rikutaks.

Näiteks tuleks põllu- ja karjamaad taas looduslikeks maadeks muuta neis paikades, kus enam kui viis protsenti eluslooduse liikidest on ohustatud. Mõnedes muudes paikades kannataks aga põllu- ja karjamaid juurde teha.

Mõnel pool Hiinas ja Kesk-Euroopas tuleks piirata väetiste kasutamist, kuid Sahara-taguses Aafrikas ja Ameerika Ühendriikide lääneosas võiks mõnel pool väetada rohkem.

Seda laadi muudatuste järel võiks kestlikult toita juba 7,8 miljardit inimest, umbes sama paljusid, kui praegu maailmas elab.

Kuid kui piirata otsustavalt ka toidu raiskamist ja vähendada lihasöömist, siis võiksime planeeti ohtu seadmata katta laua kuni 10,2 miljardil inimestel ehk sajandi keskpaigaks prognoositaval maakera elanikkonnal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.