Kiisler kliimakonverentsil: kokkulepe tuleb ja tagauksi ei jäeta

Poolas kliimakonverentsil viibiv keskkonnaminister Siim Kiisler oli reede õhtul veendunud, et riigid suudavad Pariisi kliimalepet ääristavas reeglistikus kokku leppida, kuid selle sõnastus võib jääda kohati lõdvaks.
Mida peaks üleüldse ootama kliimakohtumiselt, mille korraldaja tervitab delegaate söetükkide ja söekaevuritest koosneva bändiga?
Korraldaja juhib tähelepanu, et kliimapoliitika elluviimisel ei tohi ära unustada neid, keda mõjutab see näiteks töökoha kaotamise kaudu. See on ka Eestis Ida-Virumaa näitel üks väga kõnetav teema. See, et Poola sellele tähelepanu juhib, on kokkuvõttes hea.
Neid riike on veel, kuid Poola on selles mõttes sõnakas, et ütleb selle välja. Ta on selleks ka tugeval positsioonil, sest ta on praegu eesistuja ja korraldaja.
Kuidas mõjutab selline omahuvidest lähtuv suhtumine reeglistiku tugevust?
Arutame läbi, kuidas peaksid riigid oma sellealastest tegevustest teisi teavitama, millised kohustused ta võtab, millised on järelvalvemeetodid ning võetud kohustuste täitmist kontrollitakse. Paljud on kasvuhoonegaaside emissioone vähendanud. Lähtutakse ikkagi sellest, palju sa vähendad, absoluutnumbrist.L
Kõik ei käi piltlikult ümber Hiina ja tema hurjutamise. Räägitakse ikka sellest, milline riik võtab ette reaalsed meetmed ja kuidas heitekoguse vähendamise nimel tegutseb. Selles kontekstis see pilt hoopis teistsugune. Kindlasti investeerib sellesse selgelt ka Poola ja muudab sellele vastavalt oma seadusi, et oma näitajaid parandada.
Millised on need peamised küsimused, mille üle praegu vaieldakse?
Pariisi reeglistikus on väga tehniliselt ja üksikasjalikult kümnete lehekülgede viisi lahti kirjutatud, kuidas Pariisi lepet jõustatakse. toimub aruandlus ja riikide tegevust kontrollitakse. Teiselt poolt ka tegevuste rahastamise üle, palju on ette nähtud, et kliimasõbralikuma tootmise jaoks arengumaid toetatakse.
Kui vaadata reeglistiku mustandi sõnastust, siis milline see praegusel kujul on? Palju leidub selles n-ö peenet kirja, mis võimaldab kohustusi ja vastutust hajutada?
Ega seal karistamisvõimalusi otseselt ei ole. Üldiselt ÜRO kokkulepped niimoodi ei toimi. Toetusraha kaudu mõjutusvõimalusi siiski on. Vaidlused käivad selle üle, mille peale täpselt raha kulutatakse.
Arenevad riigid tahavad toetust nii oma majanduse ja tootmistehnoloogiate keskkonnasõbralikumaks muutmiseks kui ka kohanemiseks ja kahjude korvamiseks. Kui tuleb näiteks orkaan ja puhub maja pilbasteks, siis kas toetama peaks ka seda tegevust? Kas selle tarbeks raha eraldamine paks olema vabatahtlik või saab võtta seda fondist kohustuslikus korras?
Rikkamad riigid, kes sinna raha panema peavad, on siinkohal ettevaatlikumad, kus kliimamuutuste mõjupiir määratletakse. Vaieldakse selle üle, kui täpselt need kohustuste võtmised kirja pannakse ja neid kontrollitakse. Jutt käib ka sellest, millised on järelvalvekomisjoni õigused, ui teile tundub, et riik esitab ebaõigeid andmed.
Lõpuks olen üsna kindel, et see reeglistik vastu võetakse. Küsimus ongi, kas mõned kohad jäävad lahtisemaks, näiteks järelvalvekomisjoni rolli ja õiguste osas või suudetakse ka nendes kuskil kokku leppida kuskil poole tee peal.
Loodetakse, et täna või võimalik, et homme mingil kujul see kokkulepe tuleb. Selles mõttes seal n-ö selliseid tagauksi pole. Mõni punkt jääb sellisel juhul pigem kokku leppimata. Läbirääkimistes on 195 riiki, selliseid asjad nii suure laua ja läbirääkijate puhul ei toimi.
Pariisi kliimaleppe näo päästsid viimasel hetkel Vaikse ookeani väikesaared. Kelle nägu on seekordne kliimakonverents?
Väikesaarte esindajad on ka siin väga tugeval positsioonil. Nad on esindatud väga kõrgel tasemel. Kui on ka ministrid, siis on nad väga häälekad. Nende sõnum on, et nende osa kasvuhoonegaaside õhkupaiskamises on üleilmselt mikroskoopiline, aga ometi on nemad need, kes kliimamuutuste järel kõige võimsamalt kannatavad eelkõige orkaanide läbi.
Kliimateemad nõuavad väga selgelt, et sammud oleksid konkreetsed ja kokkulepped nõudlikud ja täpsed. Teised riigid ütlevad väga selgelt, et konkreetse kuupäeva sisse kirjutamine pole ikka nii hea. Kõik räägivad, et teevad midagi ja tahavad teha rohkem. Osad räägivad, et neil on vaja selleks rohkem raha. Osad räägivad, et jätame sõnastused üldisemaks ja reeglistiku vähe lõdvemaks.
Euroopa Liit käitub ühtselt, positsioonid arutatakse omavahel läbi ja räägitakse ühtse häälega nagu Bonnis oli möödunud aastal samasugune kohtumine. Euroopa Liit on selgelt ambitsioonikate poolel, kuigi riigiti on seisukohad erinevad – 28 riiki ei räägi täpselt ühte juttu, isegi kui väljaspool minnakse üheste sõnastustega.
Eelmisi kliimakonverentse vaadates on juba vähemalt viimased kümme aastat räägitud, kuidas kõik midagi ette võtavad ja teevad. Reaalsuses on maailma heitekogused kasvanud, miks peaks minema seekord teisiti?
Kõik teevad midagi. Väga paljud annavad ühelt poolt välja oma tegevuste aruannetega, mis nad teinud on, ja teiselt poolt oma plaanidega, mis nad kavatsevad teha. Kõik näitavad, et nad midagi teevad. Väga ühtne see olla ei saagi, sest riikide eest on erinevad probleemid.
Eestis räägitakse väga palju põlevkivist, aga tegelikult on väga suur küsimus, kuidas transpordisektoris heitmeid vähendada. See on väga keeruline. Head lahendust Eestis ei paista. Meie oleme heas kirjas, sest kunagi oli olukord väga palju kehvem ja ses osas on olukord kõvasti paranenud. Saame selgelt näidata, kuidas on heide vähenenud, aga probleem on selles, et oleme teinud ära lihtsamad tegevused, kus saab.
Kasvuhoonegaaside heidete hulk on sektorite lõikes eri riikides erinev. Lihtsalt tänane seis on see, et neil ei ole täna sellist CO2 inventuuri nagu Eestil, kus on kõik need süsteemid olemas, sest oleme Euroopa Liidu regulatsioonidega kõik need süsteemid endal üles ehitanud ja kehtestanud. Paljud ei ole seda siiamaani teinud. Nad ütlevad, et teeme mingites sektorites muudatusi, aga korralikku mõõtmist ei toimu.
Viimast kliimaraportit vaadates, heitekogused peaksid hakkama vähenema juba aastast 2020. Kui tõenäoliseks peate, et selleks ajaks suudetakse taoline raamistik üles ehitada?
See nädal lepitakse selles osas kokku ja teatud tegevused toimuma hakkavad. Konverents toimub igal aastal. Eks siis järgmistel aastatel lihvitakse ja minnakse edasi. Iga aasta tehakse midagi, kuid see, kuidas eri riigid näitavad, mida nad juba teevad, see suund on selgelt olemas ja teevad kõik suured.
Ka USA, kelle kohta tänu presidendi avaldustele on jäänud mulje, et nad on täielikult käega löönud, siis tegelikkuses on olnud ta üks tublimaid kasvuhoonegaaside vähendajaid. Neil on erinevate tööstuste tõttu võimalusi, kust seda vähendada, aga siiski on väga tugevalt iga kord esindatud ka USA osariigid ja suurlinnad. Nende loosung on, et "We are still in".
Igal pool ikkagi pingutatakse erinevatel tasemetel väga palju. Riigid otsivad erinevaid keskkonnasõbralikuma tootmise võimalusi, üritavad soosida rohelise krediidisüsteemiga inimeste käitumise muutmist. Keskkonnasõbralikke tooteid ostes saavad boonuspunkte, mida saavad mujal kasutada.
Nii et olete kindel, et saate piltlikult millelegi hiljemalt homme hommikuks alla kirjutada?
Kokkulepe tuleb.