Uuring: maailmameri on soojenenud kliimamuutuse tõttu arvatust rohkem
Maailmameres on talletunud viimase 25 aasta jooksul arvatust kuni 60 protsenti rohkem soojust, viitab värske analüüs. Tulemuste paikapidavuse korral soojeneb planeet kasvuhoonegaaside mõjul eeldatust rohkem.
Rahvusvaheline töörühm eesotsas Laure Resplandyga Princetoni Ülikoolist kasutas järelduseni jõudmiseks tavapärasest veidi teistsugust meetodit. Tavaliselt leiavad ookeani temperatuuri hindamisel rakendust üle terve maailma ankurdatud poides paiknevad termomeetrid.
Esimene üleilmne ja kõrget lahutusvõimet pakkuv võrgustik Argo valmis aga alles 2007. aastal. Sellele eelnenud ajast pole teadlastel aga sedavõrd head ettekujutust. Pikemat aega on mõõdetud ookeanides lahustunud süsihappegaasi hulka. Sellest Resplandy koos kolleegidega lähtuski.
Mida soojem on vesi, seda väiksem on selles lahustunud gaaside, sh hapniku ja süsihappegaasi hulk – nii nagu limonaadipudelis, nõnda ka ookeanides. Kuna lahustunud gaasi hulga ja temperatuuri omavahelised seosed on teada, sai öelda töörühm midagi ka veetemperatuuri muutuse kohta. Tulemuste põhjal ületab viimase 25 aasta jooksul maailmameres talletunud soojus hulk elektri tootmiseks kuluvat energiahulka ligikaudu 150 korda
See jääb mitmetes varasemates uurimustes toodud ennustusvahemike sisse, kuid kompab nende ülemist piiri. Valitsusvaheliste Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) viimases raportis märgiti, et ookeanides talletub umbes 90 protsenti kasvuhoonegaaside lõksu püütavast soojusest. Salvestunud energiahulka peeti aga pigem väiksemaks kui suuremaks.
Ühtlasi tähendaks uus hinnang tulemuste paikapidavuse korral, et planeedi temperatuur tõuseb sama koguse süsihappegaasi peale arvatust rohkem. Teisisõnu, tulemused ei pööra varasemaid arusaamu täielikult ümber, kuid annavad põhjust olla varasemast ettevaatlikum. Õhku saaks paisata vähem süsihappegaasi.
Uurimust arvustanud teadlased pidasid tulemusi võimalikuks ja arutluskäiku loogiliseks. Samas nentis näiteks maailmamerele keskenduv kliimateadlane Kevin Trenberth ajalehele The New York Times, et tegu on suhteliselt uudse lähenemisviisiga. Seega pole ka päris kindel, kui täpseid tulemusi see annab. Samuti viitas ta, et meetod annab parema pildi pikemaajalisematest muutustest. Aasta jooksul toimuvate muutuste märkamiseks on selle lahutusvõime aga liialt väike.
Resplandy tõi lisaks välja, et maailmameres talletunud soojus ei jää sinna igaveseks ja hoiab planeedi õhutemperatuuri langemast pikemat aega. Samal ajal kahjustaks temperatuuritõusu tõttu vees vähenev hapnikuhulk mereökosüsteeme.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
