CO2 õhust eemaldamine muutub üha odavamaks, kuid maailma veel ei päästa ({{commentsTotal}})

CO2 aitaks märkmisväärses koguses siduda juba parasvöötmeliste metsade taastamine.
CO2 aitaks märkmisväärses koguses siduda juba parasvöötmeliste metsade taastamine. Autor/allikas: Bart Zimny/Unsplash

IPCC hiljutise kliimaraporti kohaselt peaks eemaldama inimesed temperatuuritõusu pidurdamiseks atmosfäärist sadu miljardeid tonne süsihappegaasi. USA teaduste akadeemia uue analüüsi kohaselt on selleks juba praegu mitu võimalust, mille hind jääb tonni kohta alla 100 dollari.

Parimal juhul peaks temperatuuritõusu 1,5 ºC-ga piiramiseks eemaldama sajandi lõpuks õhust 100 miljardit tonni süsihappegaasi. Halvimal juhul ehk süsinikuheitmete senises tempos õhku paiskamise ning tundlikemate kliimamudelite õigeks osutumise korral võib küündida kogus 1000 miljardi tonnini. Praegu paiskab maailm igal aastal õhku ligikaudu 35 miljardit tonni CO2.

Mõned nüüd USA Teaduste Akadeemia väljapakutud lahendused on piisavalt odavad, et nende laiem rakendamine tasuks ära juba praegu. Riigis hiljuti heakskiidetud seadustäiendus pakub iga tonni atmosfäärist eemaldatud ja talletatud süsinikdioksiidi tonni kohta 50 dollari suurust maksusoodustust. Nii peaks mõnel juhul praegu peale maksma vaid 20 dollarit. Samas ületab nende maksumuss endiselt Euroopa Liidus kehtivat CO2 hinda, mis on tõusnud viimase aastaga 20 euroni.


1) Kõige odavam variant hõlmab looduslike, eriti rannikuäärsete märgalade nagu mangroovimetsad taastamist. Samas on need kliimamuutuste ja inimmõjutuste mõttes ka ühed maailma kõige tundlikumad ökosüsteemid.

Igal aastal hävib rannikumärgalasid 340–980 tuhande hektari jagu. Maailmamere taseme tõusu tõttu kasvab kahjustada saanud märgalade ulatus veelgi. Sellega kaasnevalt hakkavad need süsihappegaasi neelamise asemel seda hoopis atmosfääri eritama.

2) Ligikaudu 20 dollarit tuleks maksta tonni süsihappegaasi püüdmiseks ka metsa istutades. Iga hektari kohta neelab taastatud parasvöötmeline mets aastas hinnanguliselt 7,5 tonni CO2-te. Probleem võib tekkida aga kõige sobivamate liikide leidmisega. Teadlastel on hea ülevaade, millised puud sobivad kõige paremini puidutööstuses kasutamiseks. Vähem on teada selle kohta, millistega neist saaks eemaldada CO2 atmosfäärist kõige kiiremini ja püsivamalt.

Lisaks võib tähendada metsade taastamine viljaka põllumaa ohverdamist. Selle arvelt väheneks nii toodetava toidu kui ka energiakultuuride hulk. Metsade regulaarse raiega kaasneb ka ligi kümne aasta pikkune periood, mille mältel noored metsad atmosfäärist eriliselt süsihappegaasi ei neela. Puidu põletamise asemel oleks kasulikum muuta see pikema elueaga kasulikeks toodeteks.

3) Süsihappegaasi eemaldavad atmosfäärist ka toiduks kasvatatavad põllukultuurid. Kuna osa kasutatavast CO2-st talletub juurtes, jääb süsinik mulda isegi peale saagi koristamist. Laialt kasutatavad põllupidamisvõtted seda tihti samas ei soosi.

Mõneti kulukamad, tonni CO2 kohta 20–100 dollari suurust investeeringut nõudvad põllupidamisviisid näevad ette mulla pealiskaudsemat harimist ja sellese taimsest ainest valmistatud söe kündmist. Täiendavalt annaks vähendada CO2 emissioone väetiste arvelt. Olemasolevate põllumaade laiendamine seostub aga enamasti atmosfääri täiendava süsihappegaasi paiskamisega.

Mullas talletava süsihappegaasi hulka aitaks kasvatada Akadeemia hinnangul märkimisväärselt loomade vabapidamine ja karjatamine. Karjamaadel vabalt uitavad loomad tõstavad sõnnikuga maa viljakust. Sellega suureneb seotava süsiniku hulk.

4) Üha paljutõotavamaks peetakse biomassist energia ammutamist (BECCS) ja selle põletamisel vabaneva CO2 maa alla matmist või muutmist kasulikeks toodeteks. Selleks ainuüksi teistes tööstusharudes tekkivate jääkide kasutamisega õnnestuks eemaldada atmosfäärist aastas kuni viis miljardit tonni süsihappegaasi.

Samas nenditakse analüüsis, et juba temperatuuritõusu 2 ºC-ga piiramiseks oleks vaja kasvatada sobivaid põllukultuure umbes India-suurusel maa-alal. See võib tõsta omakorda toiduainete ja teiste kasulike taimsete toorainete hinda.

5) Ülevaates märgitakse, et lähiaastatel muutub konkurentsivõimelisemaks ka CO2 otse atmosfäärist eemaldamine. Praegu käitavad seda tegevaid jaamu maailmas käputäis ettevõtteid. Nende võimsus pole aga kuigi suurus.

Näiteks eemaldavad ClimateWorksi kolm jaama atmosfäärist aastast 1100 tonni CO2-te. See vastab paarisaja auto aasta-emissioonidele. Islandil muudab ettevõte selle otse basaldiks, Itaalias kasutatakse püütud süisihappegaasi metaani tootmiseks ja Šveitsis kiirendatakse CO2-ga kasvuhoonetes taimede kasvu.

Energiakulu tõttu küündib CO2 õhust eemaldamise hind tonni kohta ligikaudu 100 dollarini. Ent tehnika arengu tõttu peetakse "küllaltki tõenäoliseks", et see langeb järgmise kümne aasta jooksul veelgi.


Raportis rõhutatakse, et süsihappegaasi õhust eemaldamine peaks mängima energiatõhusamate tehnoloogiate väljatöötamise, süsihappegaasi emissioonide vähendamise ja taastuvatest allikatest pärineva energia osakaalu kasvatamise kõrval teisejärgulist rolli. Lisaks viidatakse analüüsis "moraalsele ohule". CO2 isegi väiksemas koguses õhust eemaldamine võib pärssida riikide valmidust tegeleda süsinikuheitmete vähendamisega.

Tutvu ülevaatega täies mahus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: