Uuringus tuuakse välja, et taimekaitsevahendite jääke esines enam kui pooltes proovides. 137 proovist leiti kokku 49 aine jääke. Üheksa taimekaitsevahendi ja laguaine sisaldus ületas lubatud piirnormi ehk 0,1 µg/l (mikrogrammi liitri kohta), kokku 34 proovis.

Näiteks leiti üle Eesti võetud põhjavee proovidest tuntud taimekaitsevahendi glüfosaadi ja selle laguprodukti AMPA jääke. Kogused on küll imeväikesed, kuid näitavad, et  põllumajandus jätab meie põhjaveele oma jälje.

Eesti keskkonnauuringute keskuse peaspetsialist Riin Rebane selgitas “Osoonile”, et selliste taimemürkide laguproduktid võivad põhjavees püsida väga kaua. Näiteks DDT ja teised selletaolised mürgid on ammu keelustatud, kuid jätkuvalt leidub põhjavees ka nende keelatud ühendite jääke.

Erinevad mürgid lagunevad erinevalt – mõnel kulub selleks aastaid, teisel paar päeva.

Leiti ohtlike taimekaitsevahendite jääke, ka selliseid, mida Eesti turul ei tohiks olla

Üheksas uuringupunktis oli pestitsiidide summa üle 0,5 µg/l (kahes allikas, kolmes pinnavee punktis ja neljas kaevus).

Kõige rohkem ehk kokku 26 proovis leiti kloridasoon-desfenüüli, mis on kloridasooni laguaine. 16 proovis oli sisaldus üle 0,1 µg/l. Kloridasooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda, mistõttu pole selge, kust see laguaine loodusesse jõudis.

Järgnev kaart näitab Eesti turul mitte müüdava ja registreerimata taimekaitsevahendi kloridasoon-desfenüüli leiukohti.

Autor: Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuring.

Enamkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud kolmel korral), glüfosaadi laguainet AMPAt (14 korral, üle 0,1 µg/l 10 korral), metasakloori (15 korral) ja tebukonasooli (13 korral).

Mida sellised jäägid põhjavees inimesele võivad teha?

Riin Rebane rääkis, et kogused on väikesed ja peaksid olema tervisele ohutud, kuid osa ainetest kipub kuhjuma keskkonda ja inimeste organismi.

“Eks nende uute ühenditega on nii, et me ei tea neid mõjusid. Sageli on uuringud väga konfliktsed, üks uuring näitab üht, teine teist. Seda mõju inimesele ma ei oska öelda, aga keskkonnaanalüüsi mõttes on meie eesmärk hoida keskkond puhtana.”

See kuidas taimemürgi jäägid mõjutavad erinevaid muid keskkonnas olevaid elustikke, mis võivad olla palju tundlikumad kui inimene.

Taimekaitsevahendite jäägid võisid põhjavees olla ka aastate eest

Üha tundlikumad on ka mõõtmismeetodid. See tähendab, et iga aastaga suudetakse proovidest leida üha väiksemaid saasteainete sisaldusi.

“Võib-olla kui näiteks kümme aastat tagasi testisime neidsamu ühendeid, ei leidnud neid. Aga nüüd määrame näiteks 100 korda väiksemaid sisaldusi ja ütleme, et nüüd leiame. Kas see tähendab, et neid enne ei olnud või on pigem asi selles, et meie teadmine lihtsalt suureneb,” selgitas Rebane.

Eestis leidub põhjavett kogu territooriumil, erinevates kihtides. Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega. Vee olukorra kontrollimiseks on üle Eesti rajatud ligi 300 seirekaevu. “Osoon” käis vaatamas ka seda, kuidas põhjavett nendes seirekaevudes mõõdetakse.

Kuidas veeseire käib, saab vaadata “Osoonist” esmaspäeva õhtul kell 20 ETVs.

Praegu saab Eestis suurem osa inimestest oma joogivee põhjaveest. Ainult Tallinnas ja Narvas kasutatakse pinnavett. Põhjavett kasutavad ka paljud suure veetarbimisega tööstused.

Kõige esimesed kambriumi-vendi veekihi puuraugud rajati Tallinnas Koplis juba tsaariajal, siis kui tehti sinna Balti manufaktuur ja laevatehased. Nende veega varustamiseks tehti esimesed puurkaevud ja nende veetase oli toona suisa üle maapinna. Pärast vee kasutamisele võtmist hakkas veetase alanema. Kui puurkaeve veel juurde tehti tekkis probleem: kõigile ei jätku. Siis tuli lasta pumpasid sügavamale, mistõttu hakatigi veetaset mõõtma ja seiret tegema.

Kõige vanemad praegu seires olevate Eesti puurkaevude andmed pärinevad 1947. aastast. Aegrea andmed näitavad veetaseme langust ja ilmestavad seda, kuidas Nõukogude ajal hoogustus põhjavee kasutus olmeveena. Nappi põhjaveevaru rikkus ka reostus.

Põhjavee kvaliteeti mõjutavad looduslikud tingimused. Sügavamate kihtide põhjavesi on rikas keemiliste ühendite poolest, mis kohati võivad ületada joogivee lubatud piirväärtusi. Ülemiste põhjaveekihtide kvaliteeti mõjutab lisaks ka maapinnalt tulenev inimtegevus. Kõige vahetumat ohtu inimesele kujutab mikrobioloogiline reostus, ehk kui kaevu satuvad reoained. Eesti põhjavett mõjutavad ka põlevkivi kaevandamine ja intensiivne põllumajandus.

Põhjavee varud on Eestis suured ja praegu on enamikule Eesti inimestest kättesaadav puhas joogivesi. Kuid meie enda intensiivse looduse reostamise tulemusel on ka põhjavesi tulevikus aina enam ohustatud.