Teadlased jälgivad tipptehnoloogiaga haugide kudemist Kasari jõe luhtadel
Väinamere haug käib kevadel Kasari ja tema lisajõgede luhtadel kudemas. “Osoon” käis koos Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlastega uurimas, millised kudealad on kaladele kõige sobivamad.
Kalauurijad on paigutanud hüdrofonid üle kogu Kasari delta kuni Virtsu maantee sillani.
Märgisega haugid, kes tulevad Väinamerest ja Matsalu lahest siinsete jõgede luhtadele kudema on nüüd tipptehnoloogiliste seadmete abil jälgitavd.
Nii põhjalik kalade uurimine avab inimeste jaoks seni tundmatu maailma.
Uusi teadmisi arvestades osatakse loodetavasti parandada kalade elukeskkonda.
Osa Väinamere hauge tungib aga looduse ürgsel kutsel otse merest jää- ja lumesulaveest üle ujutatud rannaluhtadele.
Kalade õnnetuseks võib neid siin oodata hoopis ökoloogiline lõks. Kui vesi luhalt liiga vara taandub, jäävad koetud marjaterad või juba koorunud haugipojad kuivale. Teadlased selgitavadki välja kui palju hauge ja kui suures ulatuses siinset üleujutatud ala koelmuna kasutab.
Mõrda ujunud haugid kogutakse gruppide kaupa kokku ja uinutatakse. Iga kala saab oma isikukoodi ja sellele vastavad märgised.
Üleujutatud luhale liikuvate kalade jälgimissüsteem erineb sellest, mida kasutatakse Kasari deltas. Kalade saabumise ja lahkumise koelmult registreerivad antennid, mis tunnevad ära kalade kiibid.
Kuidas see kõik pildis välja näeb, saab vaadata esmaspäeva õhtul "Osoonist" ETVs kell 20.
Toimetaja: Marju Himma