Maakera teises otsas Antarktikas on aga viimastel aastatel jätkunud jäämassi kahanemine Lõuna-Ameerika poole küündival Antarktika poolsaarel ja sealt läänepoole jääva Amudseni mere rannikul, mida, olgu lisaorientiiriks öeldud, läbib Lihavõttesaare meridiaan. Seevastu Kuninganna Maude'i maal, mis jääb Aafrikast otse lõunasse, on viimase aja ohtrate lumesadude toimel jäämass kosunud.

Neist ja muudest tähelepanekutest polaarjää koguse muutuste kohta kirjutavad ajakirjas Geophysical Research Letters Ameerika, Prantsusmaa ja Madalmaade teadlased eesotsas Isabella Velicognaga Irvine'i California Ülikoolist.

Gröönimaa suur jääkadu üllatas teadlaseid endidki. Kui ajavahemikus 2002–2019 kaotas Gröönimaa kokku 4550 miljardit tonni jääd, keskmiselt 268 miljardit tonni aastas, siis möödunud suvel sulanud 600 miljardit tonni ületab selle keskmise näidu enam kui kahekordselt. See tähendab, et mullu tekkis Gröönimaal sulavett 375 korda rohkem, kui kogu Eesti ettevõtted ja majapidamised ühes aastas vett ära tarvitada jõuavad, arvestades sinna sisse ka Narva elektrijaamade hiiglasliku jahutusvee koguse.

Velicognaja kolleegid tuginevad oma arvutustes satelliitide Grace 1, Grace 2 ja Grace 4 mõõteandmetele. Neist esimesed kaks tegid Maa gravitatsioonivälja mõõtmisi aastail 2002–2017. Kolmas on tegutsenud alates 2018. aastast.

Gravitatsioonivälja anomaaliate järgi saab teada, kuidas on jaotunud meie planeedi mass ja see jaotus ajas muutub. Muu hulgas saab jälgida nii ka jäämasside muutusi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.