Uuring: India-Pakistani tuumasõda jätaks nälga suure osa planeedist ({{commentsTotal}})

USA tuumakatsetus 1950. aastatel Marshalli saartel.
USA tuumakatsetus 1950. aastatel Marshalli saartel. Autor/allikas: SCANPIX/akg-images

India ja Pakistani vahelise tuumasõja puhkedes langeks maailma keskmine temperatuur kuni 5 °C võrra. Käsikäes Maale jõudva valgushulga vähenemisega langeks taimede saagikus eeskätt põhjapoolkeral piisavalt palju, et jätta toidupuudusesse suur osa elanikkonnast.

Kahe riigi vahelise tuumakonflikti võimalikku mõju on uuritud varemgi. Rutgersi ülikooli klimatoloogiaprofessor Alan Robock märkis, et vaatamata selle niigi suurele ulatusele on mõlemad riigid viimasel kümnendil oma arsenali edasi arendanud.

"Mõlemal riigil on praeguseks kokku 250–300 lõhkepead. Seejuures on kasvanud nii nende võimsus kui ka linnades elavate inimeste hulk," selgitas professor. Väiksemale maa-alale on koondunud suurem hulk inimesi ja rohkem põlevat materjali. Samal ajal on paranenud kliimamudelid ja kasvunud arvutusvõimsus, mis võimaldab anda teadlatel täpsemaid hinnanguid.

Robock ja Colorado ülikooli atmosfääri- ja ookeaniprofessor Owen Toon lähtusid USA välisministeeriumi stsenaariumist, kus Indiale korraldatud terrorirünnak laieneb järkjärguliselt täiemõõtmeliseks tuumakonfliktiks. Pakistan laseks käiku kõik oma relvad. India jätaks Hiina hirmus reservi sadakond pommi. Robock märkis, et muust maailmast teist kuud ära lõigatud vaidlusaluse Kashmiri piirkonna tõttu on kahe riigi vahelised pinged suured.

Analüüsi kohaselt tõuseks mõlema riigi 250 suurima linna pommitamisel stratosfääri ülaossa 15–36 miljardi tonni jagu tahma. "Taevas oleks selle tõttu tumedam kümme aastat ja planeedi keskmine õhutemperatuur langeks esimesel viiel aastal kuni viie kraadi võrra. Võrdlusena langetas 20. sajandi suurim, Mount Tuba vulkaanipurse seda paariks aastaks vaid pool kraadi," võttis Robock tulemused kokku. Tahmast tingitud osoonikihi õhenemise tõttu kasvaks ühtlasi Maale jõudva ultraviolettkiirguse hulk.

Bioloogilise produktiivsuse vähenemine II aastal pärast rünnakut (%). Autor/allikas: Cheryl Harrison/Toon et al./Science Advances

Laias laastus on tulemused kooskõlas varasemate hinnangutega. Teadlaste uudne leid oli see, et sõja mõju on arvatust lühiajalisem. Kokku kleepudes sajavad tahmaosakesed maha paari aasta võrra varem. Teisalt näitas Kanada metsatulekahjude suits, et stratosfääri alaossa tõustes kerkivad osakesed päikese soojendava mõju tõttu veel kümne kilomeetri võrra kõrgemale. Sealt ei saa neid enam välja uhtuda ei vihm ega ka teised ilmastikunähtused.

Vahetult rünnaku ajal või selle järel hukkuks arvutuste kohaselt 50–125 miljonit inimest, see on rohkem kui hukkus teises maailmasõjas. Kaudsed mõjud oleksid oluliselt ulatuslikumad. Sademete hulk väheneks 15–30 protsenti. Sama palju väheneks populaarsete põllukultuuride saagikus. Põhjapoolkeral väheneks eriti mandrite keskosas toodetava toidu hulk veelgi. "Rikaste jaoks maksaks toit oluliselt rohkem, vaeste jaoks poleks toitu üldse. See tekitaks näljahäda terves maailmas," viitas Robock.

"Põhjamaades oleks olukord nende laiuskraadi kohta tänu Golfi hoovusele siiski suhteliselt hea. Ent kahtlustan, et kui riigipead peaksid meie või teiste teadlaste uuringuid lugema, tekiksid tõenäoliselt sellegipoolest tarneraskused," lisas professor. Töörühma üksikasjalikum toidujulgeolekut lahkav analüüs ilmub poole aasta jooksul.

Isegi suhteliselt väikese tuumakonflikti tõttu tekkiv saagikuse langus viitab Robocki sõnul tuumarelvade puudustele. "1980. aastatel suutsid USA ja Vene teadlased veenda Reaganit ja Gorbatšovi, et nende riikide vaheline tuumasõda tekitaks tuumatalve. See aitas neil mõista tuumavõidujooksu hullust. Loodan, et värske töö aitab maailmale meelde tuletada, et need massigenotisiidi relvad, mis tapavad inimesi valimatult. Neid ei saa kasutada ühelgi ratsionaalsel viisil," laiendas professor.

Oktoobri alguse seisuga oli ÜRO-s tuumarelvade keelustamise leppe allkirjastanud 79 ja ratifitseerinud 32 riiki. Leppe alusteksti toetas 2017. aastal 122 riiki. NATO liikmesmaad peale Hollandi ja kõik tuumarelva omavad riigid hääletusel ei osalenud.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: