Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetel on üheksal riigil maailmas praegu kokku rohkem kui 13 000 tuumarelva. Teadlased viisid läbi mitmeid arvutisimulatsioone, et uurida tuumasõja mõju Maale.

Teadlaste sõnul ei ole vahet, millist maailma otsa pommitatakse. Ühtviisi mõjutab see kogu maakera, sest kui suits tõuseb atmosfääri, levib see üle planeedi ja mõjutab kõiki.

Tuumasõjas paiskuks atmosfääri tahma ja suitsu, mis varjutaks Päikese ja selle valguse. See aga tähendab, et põllumajandussaak ei valmi.

Tõenäoliselt langeks ka esimese kuu jooksul pärast tuumaplahvatust õhutemperatuur. Teadlaste arvutuste kohaselt kukuks see kuni miinus kümne kraadini.

Samuti langeks temperatuur ookeanis ja see ei tõuseks varasema tasemeni isegi juhul, kui tahm ja suits atmosfäärist eemaldada. Kuna planeet Maa muutub külmemaks, laieneb merejää, mis jätaks suuremad sadamad jäävangi, sealhulgas näiteks Pekingi, Kopenhaageni ja Peterburi sadamad. Merejää tekiks ka piirkondades, kus tavaliselt jääd ei ole ja ilmselt oleks laevaliiklus raskendatud üle põhjapoolkera. Eriti saaks kannatada Shanghai, kus laevad ei ole valmis merejääga silmitsi seisma, mistõttu oleks raske hankida toitu ja varusid juhul, kui inimesed jääksid tuumasõjas ellu.

Kuna tuumasõja järel muutuks päikesevalgus tuhmimaks, ja temperatuurgi langeks järsult, häviksid merevetikad, mis on meretoiduahela alus ja kogu ookeani elustik jääks nälga. Seega ei oleks võimalik ka enam kala püüda.

Teadlaste sõnul näitab uuring, kuidas Maa süsteemid on ülemaailmselt omavahel seotud. Seda eriti juhul, kui midagi on viltu. Olenemata sellest, kas põhjus on sõjas, massiivses metsatulekahjus või vulkaanipurskes.

Kui tuumasõda on võimalik vältida, siis vulkaanipursete vastu inimene ei saa. Vulkaanipursked tekitavad atmosfääris osakeste pilvi. Läbi ajaloo on need pursked avaldanud sarnast negatiivset mõju planeedile ja tsivilisatsioonile nagu tuumasõda teeks. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.