Üleilmsetele julgeoleku ja poliitikaküsimustele keskenduva ajakirja Bulletin of Atomic Scientists juhatus tõi teates kahe olemusliku riskina esile tuumarelvad ja kliimamuutused. Mõlemast lähtuvat ohtu võimendab infosõda, mis õõnestab demokraatia aluspõhimõtteid ja raskendab tõe valest eristamist. Selle tulemusena on saamas ebanormaalsest olukorrast uus normaalsus, mis pole inimkonna tuleviku seisukohalt jätkusuutlik, märgitakse teates

Muu hulgas taandus USA Iraaniga sõlmitud tuumaleppest ja teatas kavatsusest lahkuda keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppest. Kuigi lõppenud aasta tõi Ameerika Ühendriikide ja Põhja-Korea suhetes kaasa teatava pingete leevenemise, ei saa öelda sama USA ja Venemaa vaheliste suhete kohta. Ühtlasi kasvasid vaatamata Pariisi kliimaleppele maailma kasvuhoonegaaside emissioonid.

"Viimsepäeva kella" tähtsust ei maksa siiski ülehinnata. Muu hulgas eksistentsiaalseid riske uuriv Oxfordi Ülikooli futurist Anders Sandberg märkis, et kell ei anna maailmas valitsevates pingetest jooksvat ülevaadet. "Pigem on see on signaal mure väljendamiseks, et peame midagi ette võtma. See ei ütle sulle muidugi, mida sa täpselt tegema pead ega veena ka inimesi," laiendas transhumanist. Näiteks ei mõjutanud kella näitu Kuuba raketikriis, mille ajal oli inimkond tõenäoliselt oma lõpule lähemal kui kunagi varem.

Samuti märkis Sandberg, et "Viimsepäeva kell" mängib end ise nurka. "Mida aeg edasi, seda rohkem on riske, millega arvestame peame. Kunagi oli mänguruumi rohkem ja seiereid sai liigutada minutite jagu. Varsti räägime aga ilmselt sekunditest ja millisekunditest, kuigi see ei pruugi peegeldada tegelikku tõenäosust, et maailm kohe-varsti lõpeb," lisas futurist.

Praegust aega iseloomustava kõige tõsisema probleemina tõi ta esile rahvusvahelise koostöö mõranemine. "On lihtne ja mugav arutleda tõenäosuste üle, et meid tabab asteroid või pandeemia, kuid palju tähtsam on, et hallides ülikondades inimesed üksteisega igavatel teemadel räägiksid," laiendas Sandberg. Kui presidendid üksteisega enam ei räägi, tuleb leida maailma ohutumaks muutmiseks teisi institutsioone.

"Viimsepäeva kella" kontseptsiooni autor on Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud Alexander Langsdorfi. Tuumafüüsik otsustas hakata maailma 1947. aastal tuumarelvadega seotud ohtudest meeldejäävalt teavitama. Kella visuaalse lahenduse lõi tema kunstnikust abikaasa Martyl Langsdorf ning see hakkas ilmuma tuumarelvaprogrammiga seotud tuumateadlaste asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists esikaanel.

Alates 2007. aastast on teadlastest ja tuumaekspertidest koosnev ekspertkogu võtnud ohuhinnangu andmisel arvesse ka kliimamuutustest ja uutest tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid ohte. Ekspertkogu nõustab muu hulgas 18 Nobeli preemia laureaati.