Graafik: viimsepäeva kella osutid jäid maailmalõpust 100 sekundi kaugusele
Kujundlikult maailmas valitsevatest pingetest aimu andva ja inimkonda saatusliku katastroofi eest hoiatava viimsepäeva kella osuteid ei keeratud sellelgi aastal. Piltlikult lahutab muu hulgas jätkuva relvastuse võidujooksu ja kliimamuutuste tõttu inimkonda maailma lõpust 100 sekundit.
Kella näit püsis kolmandat aastat samasugune. Üleilmsetele julgeoleku ja poliitikaküsimustele keskenduva ajakirja Bulletin of Atomic Scientists juhatus rõhutas samas, et julgeolekuolukord pole maailmas stabiliseerunud.
Kuigi näiteks USA nõustus alustama Venemaaga läbirääkimisi START tuumarelvaleppe pikendamiseks, arutama Iraani tuumalepet, liitus taas Pariisi kliimaleppega ja teadus tõusis taas riigis rohkem au sisse, pole relvastuse võidujooks kuhugi kadunud.
Ühtlasi on pinged Venemaa ja Hiina ning USA vahel märkimisväärsed, suurriigid kaasajastavad või laiendavad oma tuumaarsenali ja katsetavad satelliidivastaseid relvi.
Kliimamuutuse piiramise osas lähevad aga enamike riikide lubadused ja teod endiselt lahku. Koroonapandeemia tõi seevastu esile mõrad vanade tööstusriikide ja arengumaade koostöös tervet maailmat puudutavate ohtude seljatamises. Kogu tõi ka välja, et taas on kasvanud huvi riikide bioloogiliste relvade vastu, mis võib päädida uue võidujooksuga ka selles vallas.
Viimaks pole kadunud uute ja potentsiaalselt häirivate tehnoloogiatega seonduvad ohud. Selle ühe näitena viis veebis leviv infokorratus ja väärinfo isegi vanas demokraatia kantsis USA-s inimohvriteni.
Kokkuvõtlikult on seega maailmas valitsevad pinged ja inimkonda ähvardav eksistentsiaalne oht tuuma- ja kliimateadlastest ning julgeolekuekspertidest koosneva kogu hinnangul suurem kui näiteks külma sõja haripunktis.
"Viimsepäeva kella" idee autor on Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud Alexander Langsdorfi. Tuumafüüsik otsustas hakata maailma 1947. aastal tuumarelvadega seotud ohtudest meeldejäävalt teavitama. Kella visuaalse lahenduse lõi tema kunstnikust abikaasa Martyl Langsdorf ning see hakkas ilmuma tuumarelvaprogrammiga seotud tuumateadlaste asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists esikaanel.
Alates 2007. aastast on teadlastest ja tuumaekspertidest koosnev ekspertkogu võtnud ohuhinnangu andmisel arvesse ka kliimamuutustest ja uutest tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid ohte. Ekspertkogu nõustab muu hulgas 18 Nobeli preemia laureaati.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
