Tuumateadlased: maailma lahutab viimsepäevast 100 sekundit
Tuuma- ja kliimateadlastest ning julgeolekuekspertidest koosnev kogu keeras maailmalõpu kaugust sümboliseeriva "Viimsepäeva kella" seierid 20 sekundit südaöö poole. Piltlikult lahutab nüüd maailma viimsepäevast 100 sekundit.
Nii lähedal pole olnud ekspertkogu hinnangul inimkond oma lõpule mitte kunagi varem ajaloos. Kellakeeramise põhjused pole viimastel aastatel muutunud. Kõige tähtsamad olemuslikud riskid on endiselt kliimamuutused ja tuumarelvad. Olukorda muudab plahvatusohtlikumaks inforuumis valitsev korratus ja nüüdisaegse tehnoloogia võimestatud propaganda.
Teada-tuntud riskide maandamise asemel taanduvad mõjukad riigijuhid ekspertkogu hinnangul rahvusvahelistest lepingutest ja edendavad rahvusvahelisel areenil oma siseriiklikke huve. Sama võib näha küberruumis. Selle korrastamise asemel kasutatakse küberruumi endiselt väärinfo levitamiseks ja usaldamatuse külvamiseks.
Eraldi tuuakse teadeandega samal ajal ilmunud ülevaates välja USA Iraani tuumaleppest taandumise järelmõjud. Muu hulgas on kasvatanud Iraan rikastatud uraani hulka ja täiustanud selleks kasutatavaid tsentrifuuge. Selle tulemusena kasvanud pinged ja tuntud Iraani kindrali tapmine viis kaks riiki sõja äärele.
USA ja Venemaa jätkasid seoses keskmaarakettide leppe aegumisega tuumaarsenali täiustamist. Neist esimene ei plaani pikendada ka uut START lepet, mille eesmärk on tuumarelvade üldarvu vähendamine. Samal ajal võis kuulutada Põhja-Korea tuumakõnelused ekspertkogu hinnangul sisuliselt nurjunuks.
Oma roll oli ka kliimamuutustel. Kuigi paljud riigid kuulutasid möödunud aastal välja kliimahädaolukorra, pole neist suuremalt osal kasvuhoonegaasiheitmete vähendamiseks konkreetseid tegevuskavu. Möödunud aasta süsinikuheitmed olid taas rekordilised. Süsinikneutraalsuseni jõudmist lubanud riikide toel väheneneksid üleilmsed CO2 heitmed vaid 11 protsendi võrra.
"Viimsepäeva kella" kontseptsiooni autor on Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud Alexander Langsdorfi. Tuumafüüsik otsustas hakata maailma 1947. aastal tuumarelvadega seotud ohtudest meeldejäävalt teavitama. Kella visuaalse lahenduse lõi tema kunstnikust abikaasa Martyl Langsdorf ning see hakkas ilmuma tuumarelvaprogrammiga seotud tuumateadlaste asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists esikaanel.
Alates 2007. aastast on teadlastest ja tuumaekspertidest koosnev ekspertkogu võtnud ohuhinnangu andmisel arvesse ka kliimamuutustest ja uutest tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid ohte. Ekspertkogu nõustab muu hulgas 18 Nobeli preemia laureaati.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa