Graafik: tuumateadlased keerasid kella, viimnepäev on kahe minuti kaugusel

Teadlased otsustasid nihutada inimkonna kaugust maailmalõpust sümboliseeriva "Viimsepäeva kella" seiereid poole minuti võrra. Viimati oli maailma hävingule nii lähedal ehk südaööst kahe minuti kaugusel 1950. aastatel.
Üleilmsetele julgeoleku ja poliitikaküsimustele keskenduva ajakirja Bulletin of Atomic Scientists juhatus märkis teates, maailma liidrid pole reageerinud piisavalt tugevalt kliimamuutustega seonduvatele ohtudele. Samuti pole maandatud piisavalt võimaliku tuumasõjaga seonduvaid riske. Seetõttu on maailm ekspertkogu hinnangul sama ohtlik kui pärast teist maailmasõda.
Muu hulgas toovad teadlased eraldi välja Põhja-Korea tuumaprogrammi, Venemaa ja USA vahelised lahkhelid, pingelise seisukorra Lõuna-Hiina meres, Pakistani ja India tuumaarsenali kasvu ning Iraani tuumaprogrammi reguleeriva leppega seonduva määramatuse.
Ohutaset tõstis oluliselt ka USA otsus tõmbuda tagasi Pariisi kliimaleppest ja riikide suutmatus vähendada olulisel määral õhkupaisatavate kasvuhoonegaaside hulka. Ajakirjas märgitakse, et Ameerika Ühendriikide käitumist ei suuda enam ette ennustada ei selle liitlased ega vastased, mis muudab maailmas valitseva olukorra veelgi ebakindlamaks.
"Viimsepäeva kella" kontseptsiooni autor on Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud Alexander Langsdorfi. Tuumafüüsik otsustas hakata maailma 1947. aastal tuumarelvadega seotud ohtudest meeldejäävalt teavitama. Kella visuaalse lahenduse lõi tema kunstnikust abikaasa Martyl Langsdorf ning see hakkas ilmuma tuumarelvaprogrammiga seotud tuumateadlaste asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists esikaanel.
Alates 2007. aastast on teadlastest ja tuumaekspertidest koosnev ekspertkogu võtnud ohuhinnangu andmisel arvesse ka kliimamuutustest ja uutest tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid ohte. Ekspertkogu nõustab muu hulgas 18 Nobeli preemia laureaati.