Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Graafik: Maailma lahutab viimsepäevast kolm minutit

Tuumakatsetus
Tuumakatsetus Autor/allikas: AFP/Scanpix

Üleilmsetele julgeoleku ja poliitikaküsimustele keskenduva ajakirja Bulletin of Atomic Scientists juhatus otsustas keerata „Viimsepäeva kella“ kahe minuti võrra edasi, tuues põhjuseks kliimamuutused ja riikide suutmatuse tuumaarsenali vähendada. Sümboolne kell näitab kujundlikult, kui palju on jäänud aega inimkonnale saatusliku üleilmse katastroofini.

„Viimsepäeva kella“ kontseptsiooni autoriks võib pidada Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud tuumateadlast Alexander Langsdorfi, kes otsustas 1947. aastal maailma tuumarelvadega seotud ohtudest meeldejäävalt teavitada. Kella visuaalse lahenduse lõi tema kunstnikust abikaasa Martyl Langsdorf ning see hakkas ilmuma tuumarelvaprogrammi seotud tuumateadlaste poolt asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists esikaanel.

Alates 2007. aastast on teadlastest ja tuumaekspertidest koosnev ekspertkogu võtnud ohuhinnangu andmisel arvesse ka kliimamuutuste ja uutest tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid ohte. Ekspertkogu nõustab muu hulgas 18 Nobeli preemia laureaati.

Seekord toodi kella edasi keeramise põhjustena maailma jätkuv sõltuvus fossiilkütustest, valitsuste suutmatus kasvuhoonegaaside emissioone vähendada ja tuumarelvi omavate riikide loidus oma arsenali kärpida. Minutiseieri nihutamise tulemusel näitab „Viimsepäeva kell“ aega 23.57. Viimati oli ekspertkogu hinnangul maailm katastroofile niivõrd lähedal 1984. aastal. 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: