Üleilmset soojenemist on võimatu hoida 1,5 kraadi juures ({{commentsTotal}})

Pariisi kliimakokkulepe näeb ette hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus võrreldes tööstusajastu eelse ajaga tugevalt alla kahe kraadi, ja teha seejuures jõupingutusi ka selleks, et temperatuuritõus piirduks 1,5 kraadiga. Mida aga selleks tegema peaks, et temperatuuritõus pooleteise kraadiga piirduks, seda teadlased alles täpsemalt uurivad.

Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Joeri Rogeljiga Austriast Laxenburgist rahvusvahelisest rakendusliku süsteemianalüüsi instituudist ning Šveitsist Zürichist ETHst püüdnud arvutimudelite abiga välja rehkendada, milliste sotsiaalmajanduslike arengute puhul maailmas võiks kui palju temperatuuritõusu ära hoida. Selliseid arvutusi on varemgi tehtud, aga mitte nii suure hulga mudelitega korraga.

Teadlased mängisid stsenaariume läbi kuuel mudelil, milles oli aluseks võetud viis võimalikku sotsiaalmajandusliku arengu tüüpi. Ühe arengutüübi korral näiteks püüab maailm toimida võimalikult jätkusuutlikult, teise korral jätkub majanduse ja rahvastiku kasv enamvähem nii nagu senigi, kolmanda puhul püütakse majanduskasvu üha hoogustada, jättes jätkusuutlikkuse üsnagi unarusse.

Paraku selgus, et mitte ühegi arengutüübi puhul ei õnnestu temperatuuritõusu 1,5 kraadi juures hoida. Kuid neis stsenaariumides, mis sellele eesmärgile kõige lähemale jõudsid, loobuti maailmas otsustavalt fossiilkütuste kasutamisest ja asendati väiksema süsinikujalajäljega energiaallikatega, püüti energiatarbimist üleüldse piirata ja leiti ka võimalusi atmosfäärist süsihappegaasi eemaldada.

Eesmärgile jõudmist võiksid uuringu järgi takistada aga näiteks suur sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus ja muidugi ka fossiilkütuste hoogne edasipõletamine.

Kõige edukamate stsenaariumide järgi hakkab kasvuhoonegaaside emissioon aasta 2030 paiku langema ning ajavahemikus 2055 kuni 2075 jõuab kasvuhoonegaaside netojuurdekasv nulli ehk neid gaase kaob atmosfäärist sama palju kui juurde tuleb.

Kõigist neist stsenaariumidest kirjutavad Rogelj ja kaasautorid lähemalt ajakirjas Nature Climate Change.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: