Põhja-Atlandi veed magenevad, kliimamuutust on vara süüdistada
Atlandi ookeani põhjaosa soolsus on viimase kümne aasta jooksul järsult langenud. Nii väidavad Ameerika teadlased, kes on soolasisaldust mõõtnud paljude merepinnale ujuma pandud andurite abil, mis kokku on andnud Põhja-Atlandi soolsusolude ja nende muutumise kohta kõigi aegade kõige üksikasjalikuma pildi.
Jan-Erik Tesdal Columbia ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Journal of Climate, et praegu on veel vara öelda, kas Põhja-Atlandi ookeani suur soolsuslangus tuleneb kliimamuutustest ja otsesemalt maismaal või mereveel lasuva jää sulamisest või on tegu lihtsalt mõne pikaajalise loodusliku tsükli faasiga.
Ajavahemikus 2004–2015 langes soolsus näiteks Kanada ja Gröönimaa vahel Labradori meres tervelt poole grammi võrra ühe kilogrammi merevee kohta. Sellise tulemuse annaks tuhandete kuupkilomeetrite magevee lisandumine sellesse maailmamere piirkonda, ehkki soolsuse langust ja tõusu võib põhjustada palju mitmesuguseid tegureid.
Tesdal ja kolleegid peavad praegu peapõhjuseks ookeanivee ringe muutusi. Tundub, et Põhja-Atlandi hoovus on hakanud tugevnenud tuulte toimel kiiremini käima, mistõttu magedamat vett kandub piirkonda senisest rohkem.
Varasematest vaatlustest on teada 1970. aastatel langes samas piirkonnas soolsus veel kaks korda suuremas ulatuses. See asjaolu räägib mingi loodusliku tsükli kasuks. Samas libisevad aga praegu Gröönimaa liustikud ookeani kiiremini kui mõnekümne aasta eest. Suvine jääkate on polaaraladel aga rekordiliselt väikese pindalaga.
Kas soolsuse languses on süüdi kliimamuutus, peaks teadlaste sõnul selgeks saama järgmise kümne aasta jooksul. Atlandi ookeani põhjaosas toimuv huvitab mereteadlasi väga, sest see mõjutab maakera kliimat ning mereelustiku tarbitavate toitainete ringlust.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa