Jérémie Mouginot Irvine'i California Ülikoolist ja Grenoble'i Alpiülikoolist võttis koos kolleegidega ette Landsati tehiskaaslaste andmestiku, mida on kogutud alates 1972. aastast. Nad vaatasid andmestiku üle tänapäevaste teadmiste toel ja said kätte infot, mis oli olnud seal seni peidus.

Selgus, et veel 1970. aastatel sai Gröönimaa jääd juurde, kuid järgmisel aastakümnel jäi samasuurest jäähulgast uuesti ilma. Sestpeale ongi jääkadu ainult kiirenenud. Kõige rohkem on seejuures jääd kaotanud Loode-Gröönimaa, kust on aastakümnete jooksul sulanud ja merre kadunud üle 1500 miljardi tonni jääd.

Jää sulamise tagajärjel võib tõusta merepind, kuid on ka üks teine oht. Kui Atlandi Ookeani põhjaossa tuleb juurde suurel hulgal magevett, võivad sealsed merehoovused muutuda ja see võib omakorda kliimat muuta, aga oma Gröönimaa jääuuringutest kirjutavad Mouginot ja kaasautorid Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.