Kurt Kjær Taanist Kopenhaageni Ülikoolist ja ta kolleegid avastasid kraatri, kui sõelusid läbi lennukite pardalt tehtud radaruuringute andmed. Andmetest ilmnes, et Loode-Gröönimaal on liustikujää all suur ümar süvend, läbimõõdult 31 kilomeetrit.

Kraatri servast mõnevõrra eemalt, jää äärelt leidsid teadlased kvartsiterakesi, mille oli sinna toonud arvatavasti jää sulavetest tekkinud jõgi. Kvartsiterade sisestruktuur reetis, et need on mingil ajal talunud erakordselt kõrget rõhku, mis võis olla tingitud meteoriidilöögist.

Meteoriit tabas Gröönimaad arvatavasti kõige rohkem kaks ja pool miljonit aastat tagasi. Tema läbimõõt võis olla kuni poolteist kilomeetrit. Löögil võis olla tõsiseid keskkonnatagajärgi, näiteks võis mõneks ajaks muutuda piirkonna kliima.

Teadlased kirjutavad sellest ajakirjas Science Advances.