Maad on läbi aegade tabanud tohutu hulk meteoriite, asteroide ja muid kosmosest pärit kivitükke. Osa neist mõjusid maisele elule hävitavalt. Umbes 70 miljonit aastat tagasi Maaga kokku põrganud asteroid hukutas dinosaurused. Seevastu umbes nelja miljardi aasta eest verinoort planeeti pommitanud meteoriidisadu võis elu teket soodustada, näitas rahvusvahelise kosmosejaama pardal tehtudkatse.

Elu Maal on ligikaudu 3,5 miljardi aasta vanune. Osoonikiht on elusolendeid kaitsnud viimased 2,5 miljardit aastat. Meie planeedi esimesed asukad pidid taluma ohtlikku ultraviolettkiirgust.

Tõenäoliselt moodustasid ürgsed bakterid tihedaid kihilisi matte, mille ülakihi elanike DNA sai päikesekiirguses kahjustada, kuid allpool elutsejad olid kaitstud. Samuti võisid esimesed mikroobid elutseda kivimites. 

Ligikaudu neli miljardit aastat tagasi tabas Maad ja teisi Päikesesüsteemi planeete tihe meteoori- ja asteroidisadu. Plahvatustes muundunud kivimid võisid ürgsetele bakteritele varjupaika pakkuda nii Maal kui teistel planeetidel.

Šotimaa Edinburghi ülikooli teadlane Casey Bryce otsustas oletust kontrollida. Ta saatis 450 kilomeetri kõrgusel tiirlevasse rahvusvahelisse kosmosejaama tsüanobaktereid, kes Maal elutsevad ainult kõrbetes. 

Kosmoses said sinikutele elupaigaks Põhja-Kanadas asuvast Haughtoni meteoriidikraatrist pärinevad kivimid. Too kraater sarnaneb oma kliima poolest Marsile – taimi seal ei kasva, temperatuur on suure osa aastast alla nulli ning polaarpäeva ajal lõõskab pidevalt päike. Ometi elutsevad ka seal mikroobid.

Bryce oli varem välja arvutanud, et umbes 2 millimeetri sügavusel elutsevate mikroobide DNAs tekib kümme korda vähem kahjustusi kui kaljupinnal elavatel sinikutel. Samas püüavad ka kivides elutsejad fotosünteesimiseks kinni piisavalt valgust.

Kosmoses kasvasidki kivipooridesse peitunud tsüanobakterid edukalt. Võrdluseks klaasile kasvama pandud sinikud jäid ruttu kiratsema, sest nende DNA sai kahjustada ning fotosünteesimiseks vajalikud pigmendid hävisid.

Meteroriidikraatrid võisid seega esimestele pisiolenditele elupaigaks sobida. Sarnastest kohtadest tasub elu otsida ka teistel planeetidel.