Loode-Eesti rannikumeres asuv ainulaadne meteoriidikraater võetakse kaitse alla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kraatrist väljapaiskunud neugrundbretša rahnud Osmussaarel ehk
Kraatrist väljapaiskunud neugrundbretša rahnud Osmussaarel ehk "Osmussaare Kaksikud". Autor/allikas: Siim/Wikimedia Commons

Nõva valda plaanitava Neugrundi madaliku kaitseala loodusväärtuste seas on nii iidne meteoriidikraater kui ka piirkonnas igal aastal pesitsevad tuhanded rändlinnud.

Kosmilisi kataklüsme tuleb lisaks Hollywoodi ulmefilmidele ette ka päriselus. Üks sellistest leidis aset 535 miljoni aasta eest Loode-Eesti rannikumeres alal, mis tänapäeval on Nõva valla territooriumil. Maale langes umbes kilomeetrise läbimõõduga asteroid, mis jättis endast maha ligi üheksa-kilomeetrise läbimõõduga ringvalli. Võrdluseks võib tuua Eesti tuntuima Kaali meteoriidikraatri, mille läbimõõt on 110 meetrit. Plahvatus toimus meres, umbes 100 kilomeetri kaugusel rannikust. Veekihi paksus oli sel ajal 100–200 meetrit.

Keskkonnaameti Hiiu, Saare ja Lääne regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Marju Eriti sõnul on nüüd plaanis Neugrundi kraater kaitse alla võtta. „See on rahvusvahelise tähtsusega ainulaadne loodusobjekt. See on teadaolevalt maailmamere kõige paremini säilinud meteoriidikraater,“ ütles Erit ERRi raadiouudistele. Lisaks kraatrile on eesmärk kaitsta seal peatuvat linnustikku ja mereelustikku.

Lindudest on see ala olulisim aulide jaoks, keda peatub seal mitukümmend tuhat. Eelkõige on nad seal talvitumas ja toitumas. Seal peatub ka teisi linde, näiteks kaure ja hahkasid.

Looduskaitse ala loomine ei piira paadiga sõitmist, sukeldumist ja kalapüüki. Tuuleparkide ehitamine kaitsealale aga on välistatud. Seda põhjusel, et tuulepark on kahjulik nii lindudele kui põhjaelustikule. Lindudele on ta rändetakistuseks ning halbade ilmaolude korral võivad nad põrkuda vastu tuulikulabasid. Kaladele võib kehvasti mõjuda elektrikaablite elektromagnetväli ja müra ning vibratsioon.

Nõva vallavanem Deiw Rahumägi loodab, et rajatav kaitseala võiks pälvida ka välismaalastest loodusturistide tähelepanu ja nii tuua valda rohkem külalisi. „Mida väiksemad me oleme, seda rohkem on meil vaja niisuguseid atraktsioone, mis annaks Nõvale kõlapinda nii vabariigis kui ka Skandinaavias,“ ütles Rahumägi.

Keskkonnaamet loodab, et kaitseala loomisega ollakse ühel pool järgmise aasta kevadeks.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: