Eesti maapõu peidab kulda, hõbedat ja miljonite tonnide jagu rauamaaki
Värske uuring näitavad, et Kirde-Eestis Jõhvi lähistel võib leiduda enam kui 500 miljoni tonni jagu rauamaaki ning puursüdamikes esineb muu hulgas jälgi ka hõbedast ja kullast. Varude kaevandamise majandusliku mõttekuse hindamiseks on tarvis täiendavaid uuringuid.
Viimati uurisid geoloogid Jõhvi rauamaagi potentsiaali põhjalikumalt 1960. aastatel. Toonased uuringumaterjalid polnud aga ajahambale piisavalt hästi vastu pannud ja tarvis oli rajada uued puuraugud. "Sellega tekkis võimalus vaadata värskeid puursüdamikke kaasaegsete meetoditega, millega tulid välja ka teised avastused. Seal on jälgi väärismetallide mineralisatsioonist – vismut, telluur, jne, mis viitavad Lõuna-Soome näitel kulla levikule," selgitas Eesti geoloogiateenistuse vanemgeoloog Siim Nirgi.
Eesti oma rauamaak
Uuringu ühe peamise tulemusena leidub kõige intensiivsemal Jõhvi läänepoolsel anomaalial hinnanguliselt 38–46 miljonit tonni rauamaaki. Raud moodustab sellest keskmiselt 19–22 protsenti. Kokku võib Jõhvi magnetanomaaliat põhjustava rauamaagi lasundi varude suurus olla maapinnast 1000 meetri sügavuseni arvestades vahemikus 270–540 miljonit tonni.
Võrdlusena on Põhja-Euroopa suurimas leiukohas Rootsis Kiirunavaaras kaevandatava maagi raua sisaldus üle 58 protsendi ja uuritud varusid üle 700 miljoni tonni. "Nende protsendid on oluliselt kõrgemad ja neil on ka rohkem tõestatud varusid. Meie oma kahe puurauguga seda veel täpselt määrata ei saa. Järgmine etapp tähendaks väga intensiivset uurimist," sõnas Siim Nirgi.
Nirgi rõhutas, et Eesti rauamaagi kasutamise majanduslikku tasuvust on veel vara hinnata. Kuigi rootslased kaevandavad maaki nüüdseks juba kilomeetri sügavuselt, tegid rootslased sellega Kiirunavaaras algust, kui piisas maapealsetest kaevandustest. "See on teadupärast soodsam ja nad teenisid taristu rajamisega seotud kulutused kiiremini tagasi," märkis vanemgeoloog.
Hõbedat, kulda leidub me maal
Geoloogid olid juba varem Kesk-Soomes ja Edela-Rootsis asuvate maardlate põhjal kahtlustanud, et ka Eesti kristalses aluskorras leidub muu hulgas vaske, hõbedat ja kulda. Värsked tulemused annavad varasematele oletustele kindlust. "Need sisaldused on väga väikesed, aga fakt on, et nägime reaalseid kulla- ja hõbedaterakesi – väärismetallid on olemas," sõnas Nirgi. Puhtalt maapealsete uuringutega pole võimalik siiski öelda, kus ja kui palju näiteks kulda maapõues täpselt leidub.
"Ma olen 99 protsenti kindel, et me ei puurinud kulla mõistes õigesse kohta. Seejuures tasub silmas pidada, et kõrgema kontsentratsiooniga maardlad on maailmas ammendumas ja minnakse üha väiksema sisaldusega maavarade poole," lisas vanemgeoloog. Võrdlusena tuleb praegu kehvemates kullamaardlates töötada grammi kulla saamiseks läbi enam kui tonni jagu maaki.
Majandusest kaugemale
Siim Nirgi märkis uute tulemuste valguses, et uuesti tuleks üle vaadata ka varasemad puursüdamikud. "Eesti puursüdamike arhiiv on väga suur, sest Nõukogude ajal puuriti väga palju. Tol ajal osati mõõta ainult raua sisaldust ja mõningaid muid metalle, väärismetallidele ei pööratud tähelepanu," sõnas vanemgeoloog. Nõnda võiks saada juba nende uurimise toel saada Eesti maapõuest veelgi parema ülevaate.
Nirgi lisas, et Eesti settekivimitest, sh fosforiidist ja argiliidist on teadlastel juba üsna hea ülevaade. "Meie teadmised sügavamatest kivimitest on kõige nõrgemad. Kuni me pole erinevaid võimalikke maagistumisi seal välistanud, on sealne potentsiaal ja võimalus uusi avastusi teha kõige suurem," laiendas geoloog oma mõtet.
Tehnilised pisiasjad
Uuringu käigus rajati Jõhvi kolmest eraldiseisvast magnetvälja anomaaliast intensiivseima uurimiseks kaks üle 770 meetri pikkust Eesti esimest kaldpuurauku, mis läbisid magnetiiti sisaldavat kivimkompleksi. Uute puuraukude rajamine oli vajalik, kuna varem puuritud puuraugud olid vertikaalsed ja ei võimaldanud seetõttu teadaolevalt püstiselt asetseva maagikeha suurust ega kuju hinnata.
Puuraukudes läbiviidud geofüüsikalise sondeerimise ja puursüdamikelt kogutud andmete põhjal koostati puursüdamike geoloogilised kirjeldused ning võeti proovid anomaaliat põhjustavate kivimite mineraloogiliseks ja geokeemiliseks iseloomustamiseks.
Puuraugud avasid umbes 100 meetri paksust ja hinnanguliselt 500 kuni 600 meetri laiust püstise lasuvusega maagistunud tsooni, mis piirneb kristalse aluskorra pealispinnaga maapinnast umbes 240 meetri sügavusel ja ulatub enam kui 600 meetri sügavuseni. Peamine maakmineraal on magnetanomaaliat põhjustav magnetiit koos erinevate rauasulfiididega, mis levivad valdavalt pürokseen- ja granaatgneissides. Fe2O3 sisaldus maagistunud proovides ulatus kuni 57 protsenti, kuid jäi keskmiselt 38 protsendi juurde.
Maagistunud tsooni moodustavad 70–80 protsendi ulatuses magnetiiti sisaldavad gneisid ja 20–30 protsenti ümbriskivimid, mis annab raua keskmiseks sisalduseks on 19–22 protsenti.
Lisaks rauale leiti Jõhvi magnetanomaalias kaasaaegsete uurimismeetoditega mitmeid teisi olulisi mineralisatsiooni ilminguid. Näiteks leiti kõrgenenud arseeni ja volframi sisaldused, mida kannab arsenopüriidi (FeAs), löllingiidi (FeAs2) ja šeeliidi (CaWO4) mineralisatsioon, samuti avastati puursüdamikes eheda vismuti-telluuri (Bi-Te) ja hõbeda-kulla (Ag-Au) ilmingud.
Koostöös Eesti ülikoolide teadlastega jätkuvad uuringud nende ilmingute leviku ja võimaliku majandusliku potentsiaali täpsemaks selgitamiseks.