Teadlaste hinnangul peitub Eesti maapõues mitmesuguseid hinnalisi maavarasid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Fosforiidisõja järel ei ole Eestis tahetud uurida, milliseid maavarasid meie riigis sügaval peidus on. Nüüd on geoloogid otsustanud analüüsida nõukogude ajal kogutud materjali, et selle põhjal otsustada, kas Eestis on mõtet kaevandada fosforiiti või teisi hinnalisi maavarasid.

Eestis on mitukümmend aastat maavaradest uuritud peamiselt vaid lubjakivi, liiva, kruusa ja põlevkivi. Sügavamale maapõue minnakse taas järgmisel aastal, kui alustatakse Jõhvi rauaanomaalia uurimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teadlaste sõnul võib naabrite kogemustele tuginedes arvata, et Eesti maapõue sügavustes peitub mitmesuguseid maavarasid.

"Raud, plii, tsink, vask, raud ja kui me usume geoloogilist sarnasust ühe Rootsi alaga - Bergslagen on ta nimi -, siis võib välja pakkuda ka kulla ja hõbeda. Viimastel aastatel on just kulla uuringutesse maailmas kõige rohkem panustatud," selgitas Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo.

Eesti geoloogiateenistuse rakendusgeoloogia osakonna juhataja Heikki Bauerti sõnul näitab maailma kogemus, et paarikümnest uuringust vaid üks lõpeb maavara kaevandamisega. Tema sõnul ei tasu Eestis kaevandamist karta.

"Kaevandmine on tegelikult ainult ajutine keskonnahäiring meie kliimas. Tuues näiteid Põhjamaadest, ilusast Rootsist ja Soomest, metsade ja järvederikkast maast, need riigid saavad aru, et maavarade kaevandamine on üks heaolu alustalasid," ütles Bauert.

"Paarikümne aastaga on ka nõudlus maavarade, metallide osas palju muutunud. Praegu räägitakse palju n-ö akumetallidest - koobalt, nikkel, liitium. Need on väga moodi läinud viimaste aegadel. Soome ja Rootsi tegelevad nende spetsiifiliste metallide otsimisega. Lisaks on haruldased muldmetallid, ilma milleta kukub ülemaailmne elektroonikatööstus kokku. Ka need metallid on Eestis olemas selles, millest keegi ei julge väga rääkida - fosforiidi brahhiopoodide karbikesed sisaldavad tegelikult ka sedasamust haruldast muldmetalli. Me teame seda, kuid me ei tea, kui palju ja kus kui palju seda on," selgitas Soesoo.

Praegu töötatakse Eestis läbi nõukogudeaegsete maapõueuuringute materjale, millest saadud infot tutvustab Eesti geoloogiateenistus järgmise aasta maikuus.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: