Professor: põlevkivi kaevandamine ei lõppe veel nii pea
Pühapäeval tähistatakse Eesti põlevkivi kaevandamise 100. sünnipäeva. Tallinna Tehnikülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist märkis, et maavara kaevandamine selle kasulikuse tõttu ilmselt lähitulevikus ei lõpe.
Konist viitas, et taastuvate energiaallikate kasutusele võtmiseks on investeeritud maailmas viimasel kümnendil miljardeid eurosid. Samas pole aga fossiilkütuseid veel täielikult hüljatud."Mullegi suureks üllatuseks [...] nägin, et sõltumata tohutult taastuvenergeetikasse panustamisest, on primaarenergia tarbimine fossiilkütustest veel poole protsendi võrra kasvanud. See tähendab tegelikult veel tohutut-tohutut kasvu," sõnas Konist saates "Terevisioon".
Eestis on energia tootmiseks kasutatava põlevkivi hulk vähenenud. Fossiilkütuste tarbimise kasvu kannustavad Hiina, India ja Lähis-Ida riigid. Euroopas kehtivad karmimad keskkonnanõudeid pole veel neis riikides juurutatud. Sellele lisaks on fossiilkütuste ammutamine tihti odavam ja seejuures kasutatakse end juba tõestanud tehnoloogiaid.
Konisti sõnul napib veel piisavalt salvestusvõimsust, et tasakaalustada toodetava tuule- ja päikeseenergia hulga kõikumisi. Head ja ühest vastust pole ka küsimusele, miks on taastuvenergeetikal põhinevad lahendused fossiilkütuste põletamisest kallimad."Kui vaatan põletustehnoloogiaid, katlaid, seal olevaid puhastusseadmeid, siis seal saan aru, kuhu see raha läheb, aga kui vaatan tuulikuid, siis ei saa ma aru, miks nad nii palju maksavad," nentis professor.
Igal juhul pärsib vahe nende kasutusele võtmise kiirust. Täiendavaid probleeme valmistab "mitte-minu-tagaaeda" suhtumine ehk NIMBY.
Eesti tulevikule mõeldes põlevkivi kaevandamine Konisti sõnul täielikult ilmselt ei lõpe. Seda isegi juhul, kui sellest ei toodeta enam elektrit. "Kaevemahud jäävad samaks. Õlifirmad saavad lihtsalt kindluse investeerida rohkem nendesse õlitootmisseadmetesse," sõnas professor. Põlevkivist õli tootmine võib olla tema sõnul lühikeses plaanis kasumlikum.
Eeskätt on aga selle taga keskkonnanõuded. Euroopa Liit selles osas valdkonda ei reguleeri, saastenormide seadmise eest vastutab Eesti. "Kui viia tootmised samasuguste keskkonnanõuete täitmise tingimustele, siis erilist vahet ei ole," laiendas Konist.
Professor lisas, et võimalus põlevkivist energiat toota aitab vältida ülemääraseid hinnakõikumisi. Samas tuleks levinud tolmpõletustehnoloogia kasutamine Eesti keskkonna huvides lõpetada – tegu on iganenud lahendusega.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa